Avalik kiri EV Sotsiaalministrile.

Hr Rõivas! Mul on tuline kahju, et te ei leidnud aega või ei soovinud laskuda nii madalale, et diskuteerida minuga ” Kolmeraudses”.  Vaatamata oma olematule ühiskondlikule positsioonile, oleme me ometigi hetkel üsnagi võrdses seisus. Pea 4000 jagamist üksnes FB lehel, muu avalik meedia sellele lisaks, on kinnitus, et meie hääl kostub inimesteni võrdselt.

Täna oli mul siis  originaalis võimalik kuulata Terevisioonis ministeeriumi selgitusi kiirabireformile ja vaatamata kaunile, ümmargusele jutule, olid seal pärlid, mis kujukalt iseloomustavad Eesti tervishoiupoliitika olemust.  Kust võtab koondatav ” mutrike” selle ülbuse ja algatab mõttetalgud? Vabandage, hr Minister, aga selleks annab mulle õiguse pädevus, mida tõestab kaks kõrghariduse diplomit: üks arstiteaduskonnast ja teine sotsiaalteaduskonna magistriõppest. Mitu kahekordse kõrgharidusega inimest on Teie meeskonnas, hr Minister?

Seega, alustame. Täna siis kuulsime, et kiirabi pädevuseks ministeeriumi hinnangul on lisaks eluohtlike seisundite diagnoosimisele, ravile ja vajadusel transpordile veel hingehoid, sotsiaaltöö ning perearsti asendamine. Võtsin lahti Riigi Teataja ja vaatasin järele, kas Tervishoiuteenuste korralduse seadust on muudetud.

§ 16. Kiirabi mõiste

(1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgistuse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.
[RT I, 04.07.2012, 3 – jõust. 14.07.2012]

Seadus ei ole muutunud.  Kas see ei ole enam ministeeriumi tegevuse alusdokumendiks?   Ka Tallinna Kiirabi töökuulutustel CV portaalis ilutseb sama lause. Töötajaid koolitatakse välja eluohtlikke seisundeid ära tundma ja ravima. Kui töökohustusi laiendatakse seadusevastaselt, siis kus on töötajate koolitused psühholoogiast, sotsiaaltöö alustest, hingeabist, lastekaitsest?  Te ütlete, et selleks puudub vajadus. Tule Jumal appi! Sotsiaaltöö ning lastekaitse lähtuvad hoopis erinevatest alustest kui erakorraline meditsiin. Kiirabitöö on juhtumipõhine, sotsiaaltöö on võrgustikutöö.  Milline on võrgustik, kuhu kiirabi saab teatada  kui on leidnud toimetulekuraskustega inimese? Kontaktid?  Tõstab voodist kukkunud vanainimese taas voodisse?  Käib mitu nädalat voodisse aitamas?  Tuba on külm, toit lõpeb. Viib haiglasse, kolme  tunni pärast on inimene tagasi. Viib veel haiglasse. Konstanteerib surma. Kes peab otsima üles sotsiaaltöötajad? Töötaja jookseb pärast valvet teise kiirabisse tööle. Kas te olete huvitunud, mitu protsenti kiirabiõdedest ning -tehnikutest töötab rohkem kui  ühel töökohal, et oma pere ära toita?  Ligikaudne analüüs näitab, et ca 70% .

Aga perearsti töö?   Epideemilise sagedusega  kõlab patsientide suust lause: “Perearst käskis helistada kiirabisse, sest tal ei ole aega või raha uuringuteks.”.Kui uuringuteks eraldatav pearaha inimese kohta on ca 17€ või oli seda isegi vähem ja röntgenpilt maksab 10€, siis on see nende ainukene võimalus, et mitte deklareerida pankrotti. Kutsuge kiirabi, ehk viivad haiglasse, teevad EMO-s uuringud ära ja siis vaatame. Kas teid ei ole huvitanud, muuseas kaardid on teil ju kõik tutvumiseks olemas, kui palju inimesi seisab  välisriietes juba kodu uksel ning teatab kiirabile, et nad on maksumaksjad ning peavad praegu kiirabiga haiglasse saama. Kas teile ei tundu, et Tallinna tasuta ühistransport on köömes selle kulutuse kõrval? Palju sõidab kiirabi näpule plaastrit kleepima 40 km taha? Ja kõik see on inimesele tasuta ja eluohtlikus seisundis haiged ootavad. Kas see sama tervishoiuosakond ei peaks pigem analüüsima, kui palju on neid inimesi, kes vajavad kiirabi, sest perearst on nii kaugel, et jõudu sinna minna ei ole? Bussid ju külades ei käi, omavalitsuste rahalised raskused on teile ehk teada.

Kui palju käib kiirabi üksikute ja hirmunud eakate juures õhtuti unejuttu vestmas ning rahustavaid tilgakesi jagamas? Kas teate kui paljud neist õnnetutest, kellele oleks vaja vaid hooldajat või muid tugiteenuseid, on sedasi meedikute poolt diasepaamisõltlasteks tehtud, ikka juhtumipõhiselt? Probleem on vaid selles, et diasepaami võõrutusnähud võivad olla surmavad, heroiini omad paraku mitte. Kas te hoomate, et vererõhu kõigutamine süstiga võib pigem suurendada ajuinfarkti ohtu? Kohustundlikud meedikud kiirabis  lahendavad asja operatiivselt, tilgad suhu, süst, teadagi kuhu ja minema.  Kas see on abi tänapäeva mõistes?

Ministeeriumi ülesanne võiks ju olla probleemide nägemine makro- või veel parem mesotasandil. Kaardistada ja leida lahendus. Kas teie meeskonnal puudub pädevus või on tegemist poliitilise ignorantsiga? Momendil on asendatud 1 unts reaalset abi kümne untsi asjutu sebimisega. Kallid autod, kolm elupäästmiseks koolitatud inimest, kümned tuhanded eurod bensiini- ja palgarahasid ning nii vurabki masin 40 km taha, et tuua Tallinna  moosipurkidega koormatud tubli memm, pisikese vahepeatusega EMO-s.

Te ütlete, et see ei ole arsti töö. Õige, aga kas see on üldse kiirabi töö s.h õdede töö? Kuidas tunnevad ennast antud skisofreenilises situatsioonis  kiirabiõed? Vot need samad, kes võeti tööle lahendama eluohtlikke seisundeid?  Aga selleks on ju olemas mõõdikud- personali voolavus. Milline on  personali voolavus Tallinnas? Harjumaal? Mujal kiirabides?  Ja mida see voolavus veel tähendab? Teeme lahti organisatsiooniteooria õpiku ja loeme: autokraatlik juhtimine ja mõnitav agressiivne organisatsioonikultuur. Noored õed tulevad, avastavad, et nende tööga kaasneb arutu vastutus,  mõistmatu töö, mille tegemiseks puudub ettevalmistus ( ma pean silmas just neid uusi juurdepoogitud “pädevusi” ) ja lahkuvad enne aasta möödumist…. välismaale.  No uurige ometigi kui palju neid on kiirabist läinud ja võrrelge.  Poole aastaga tekib läbipõlemine, tüdimus. Kas see on tõesti juhus, et mõnesaja töötajaga kiirabis saavad südameinfarkti nädalase vahega tööl kaks töötajat ja mitte muldvana vaid täies elujõus  meest?

Te olete oma hääletorul lasknud hüüda: kvaliteet ei lange. Õige, sest ühiskonna tasemel pole näivusel põhineval tööl üldse  kvaliteeti. See on potjomkinlus. Esmatasandil puudub ressurss, sotsiaaltööl puudub ressurss, lastekaitse lonkab mitte ühe vaid kahe jalaga, sest puudub ressurss, aga kiirabid vuravad ringi ja kodanikud varisevad mulla alla igati korrakohaselt- kodus, haiglas, teiste silma alt eemal.  Õed näevad, aga ei julge vastu vaielda, vaikivad ning hääletavad sellisele korralagedusele jalgadega. Kas te olete näinud, kuidas psüühiliselt kokkuvarisenud noor õde brigaadijuht nutab haigla taga? Ei ole? Mina olen. Sorry. unustasin, teil on savi.  Pärast seda mõjuvad jutukesed kvaliteedi säilimisest mõnitusena nendele, keda praegu visatakse vette e. brigaadijuhiks, sageli vastu nende tahtmist

Aga need, kelle elu sõltub tõesti sekunditest ning kiirabiARSTI professionaalsusest?  Palju neid siis oli? 2000 inimest, rohkem?  Mis neist saab?  Noh, neid pole just palju. Mitu korda rohkem lahkub välismaale. Kas Te olete kindel, hr Minister, et Teie ei satu nende kiiret reageerimist nõudvate patsientide hulka?  Kui vanust tiksub üle kolmekümne, siis algab meestel infarkti  ohuiga.  Ehk mõni tuttav arst selgitaks, milliseid rütmihäireid võib võib anda noore infarktihaige süda, need panevad sügavalt proovile ka kogenud kardioloogid.  Ah, jaa. Mäletan ühelt koolituselt: tehke rohtu ja kui süda jääb seisma, siis seda me ju oskame elustamisega ravida.

Aga räägime siis ka teisest pärlist, mis lõpuks  kõrge ametniku suust hommikul välja pudenes. Ka kiirabiõed ei jää kiirabisse pikalt- suund parameedikutele nagu paljudes riikides.  Mida rahvas aga ei tea, on see, et need välismaa parameedikud ei ole teps mitte sellise koolitusega nagu meite odvas ja Euroopas kadedustormi esilekutsuvas ” õhukeses” riigis.  Parameedikute/brigaadijuhtide koolitus kestab seal vähemalt kolm aastat. Meil küpsetatakse kuue kuuga parameedikuks. Töötukassa saatis neid hiljuti paraja portsu, nägime mõnda praktikal. Elus pole haiget inimest sõrmeotsaga katsunud.  Need tahate te nüüd siis perspektiivis vastutavana kiirabisse sõitma jätta??

Ma tean, kust  idee on pärit. Teie ustaval parteikaaslasel oli see juba aastaid kui mitte ütelda aastakümneid, helesiniseks unistuseks. See sama ustav parteisõdur, kelle korraldusel PERH-is arstibrigaadid  koondati.  See ei ole tema esimene katse. Võimuloleku aja  likvideeris ta oma  maakonnas meedikud kiirabist ja ainult ühe patsiendi surm katkestas ägeda innovatsiooni.  Vaadake siis ausalt Eesti inimestele näkku ja ütelge veel kord, et lähimas või kaugemas tulevikus sõidavad hajaasustusega Eestimaal kiirabis meditsiinilise erihariduseta parameedikud brigaadijuhtidena.

Aga õige, alustame arstidest, sest need on nagu koeranaelad poliitiku istumikul. Karjuvad, streigivad ja oh õudust … mõtlevad.  Aga meie, arstid,  anname Eestimaa inimestele hääle. Mina ka. Oma edasisele saatusele mõtlemata karjun ma  selle üksiku memme eest, kes elab metsade vahel, kuhu ei sõida buss ja kes nii väga tahaks kasvõi korra aastas arsti näha. Nende inimeste eest, kes on kannatanud eriarsti aega oodates pool aastat ja nüüd korisevad haiguse lõppfaasis. Tubli müüjana töötava pereema eest, kes veeretab taskus viimaseid sente ja mõtleb, et vererõhuravimiks ei jätku raha. Kütmata talumajas, ilma söögi ja veeta viimaseid hingetõmbeid tegeva vanaema eest, kelle kõik viis sugulast suundusid tööotsingutele välismaale.  Need on minu inimesed- Eestimaa inimesed.  Teie inimesed, hr Rõivas, on edukad inimesed nagu oleme aru saanud, nemad tellivad helikopteri ja sõidavad ravile mujale.

Meie, kiirabiarstid, näeme nii palju nende, meie inimeste, häda ja kannatusi.  Loomulikult tuleb arstid kiirabist likvideerida, sest kui arst ei lähe vahel elu päästmiseks” põllu peale” ( hr Adlase termin), siis te võtate neilt, meie kaasmaalastelt-  nõrkadelt ning abitutelt, viimase hääle.

Ma kardan, et rahvas ei andesta seda enam ei teile ega teistele võimuritele.

Hääletule rahvale

Hääletule rahvale

Ps. Austatud lugejad! Tekstis võib olla kirjavigu, sest viimane silmaoperatsioon oli mul alles paar päeva tagasi.

54 thoughts on “Avalik kiri EV Sotsiaalministrile.

  1. Ma juhtumisi olen tuttav ka mitme kiirabis töötava isikuga . Naljakas on mõelda , et arstid sõidavad peale enda 24h vahetust Tallinnast-Paide , et järgmine 24h vahetus teha .Ja siis Paide-Tallinna liin jällegi , kas on tehtud statistikat kui palju arste meil kiirabis tegelikult töötab ? Ma ei saa aru mis toimub ? Kas riigiisad on jälle LSD-st üle hammustanud ? See on täielik debiilsus mis välja mõeldi.
    Loodan , et asi laheneb muud moodi ja hakataks väärtustama meie kiirabiarste …

  2. Ma ei räägi ainult Tallinn-Paide liinist vaid kõik tallinna ümber olevad väiksemad kohad kus ka brigaadid on .

  3. Niikaua normaalne algus kuni tuli kahe kõrgharidusega laiama. On ikka veel inimesi kes peavad kõrgharidust ainsaks lugevaks argumendiks elus.

    • Aga mis siis on oluline? Parteiline kuuluvus??? Ei oleks “laianud” kui oleks saanud. Ehk on see pisut õigustuseks , et üldse olukorda analüüsida.
      Muidu oleks taas tulnud- ise loll kui puupakk, aga võtab sõna. Olge kena ja ärge kurjustage. Ma isiklikult ei saa kogu sellest loost mingit kasu.

    • Sul mingi kompleks või?

      Minu arust väga hea, et “laias” meeldib kuulata inimese juttu kui tean, et tal ka vastava taustaga haridus olemas, mitte ei “laia” niisama nagu Sina.

      Hr.Sotsminister siiski on alles lapsminister ja tema ei saa mitte midagi aru.

      • Praegu on ka õdedel rakenduslik kõrgharidus. Arvan, et elusid päästma sobivad nii mõnedki kogemusega õed, aga räägime ka laiemast pildist. Kuidas panna kokku erinevatest eluvaldkondadest pilt ja analüüsida kuidas seda muuta ja milliseid muutusi see esilekutsub.
        See pilt tuhandest killust kokkupanduna nõuab hoopis rohkem teadmisi. Mida rohkematest eluvaldkondadest on teadmisi, seda kergem on asju näha ülevalt. Minu tagasihoidliku arusaamise järgi peaks analüüs põhinema akadeemilistel teadmistel ja mitte erakonna olupoliitikal.

    • see ongi lugev argument! see näitab nimelt, et meil on tegemist erudiidiga, kes suudab ka suurt pilti näha ja oma seisukohti sõnastada ning julgeb neid ka välja öelda. autoriks on ilmselt (ma ei näe kusagil autori nime) pr. Mare Liiger, kelle koolitusel on mul endal olnud õnn olla ja kes on tõeliselt särav isiksus.

    • Missuguse kuu peal kommentaator elab. Minu teada Maal arstiks vaid põhiharidusega ei lubata. Kõrgemat on ikka vaja, ning vahel ka mitut. Rõõmsat õhtut!

  4. Kas keegi oskab lahti seletada ühe lause kogu loos: “Probleem on vaid selles, et diasepaami võõrutusnähud võivad olla surmavad”. Saan aru, et küsimus on kõrvaline ja ei puuduta loo üldist sisu aga olles diasepaami kasutaja võttis veidi kõhedaks.

    • Vastan. Pidevalt kuude kaupa võetuna tekitab diasepaam tõsise sõltuvuse nagu ka teised bensodiasepiinide gruppi kuuluvad rahustid, muuseas kõige tõsisem on probleem Xanax´iga. Seda sõltuvust hinnatakse sama tugevaks kui opiaatide esilekutsutud sõltuvusseisund. Sõltuvuse teke on tõenäolisem siis kui preparaati võetakse jätkuvalt ja ärevuse tase on tegelikult madal. Jah, diasepaami korral on võõrutusnähtudeks ka krambid ning seetõttu võib see põhjustada surmajuhtumeid.

      • Onneks ka oebrigaadides on tiopentaal ja propofool, millega saab krambistaatuses haiget viia juhitavale hingamisele (narkoosi) ja mida olen korduvalt elude päästmiseks kasutanud. 🙂 Peamine, et nyyd ka odede pädevuse taset ei alandataks! Kui ode on läbinud intensiivi-anesteesia-EM spetsialistiopet, siis ta kasutab neid teadmisi ka oma too”s (sh. anesteesia induktsioon ja trahhea intubatsioon)!

  5. Ma ei tea mis Euroopa riikidest artikli autor rääkis, aga Rootsis töötab kiirabis alati üks spetsiaalse väljaõppega med.õde ja parameedik. Kunagi palju aastaid tagasi olid kiirabis tööl vaid spets. väljõppega parameedikud, kuid seadus muudeti ringi. Kiirabiarst sõidab välja erijuhtudel eribrigaadi ja spetsiaalselt varustatud autoga siis, kui kohalesõitnud kiirabibrigaad seda vajab. Tavalised kiirabiautod on varustatud EKG aparaatidega, mis saadavad saadud tulemused otse haigla spetsialistidele. Raadio teel ollakse vajadusel pidevalt keskuses olevate spetsialistidega ühenduses.
    Ma ei ole pädev Eesti poliitikute otsuseid kritiseerima, aga kogemus on näidanud, et liiga palju võetakse eeskuju teistest arenenud riikidest, analüüsimata oma riigi ja rahva vajadusi. Siinkohal olgu heaks näiteks Eesti Vabariigi algusaegadel “nõuandev” Rootsi ma-ei-tea-kes. Tema nõuannete järgi pandi kinni paljud Eesti väikelinnade haiglad. Kõik koondati suurtesse haiglatesse. Sellele, et Rootsi riigi meditsiiniteenindus oma nädalatepikkuste järjekordadega perearstile ja kuudepikkuste ooteaegadega spetsialistidele, uuringutele, operatsioonidele jne ei toiminud üldse (ja ei toimi siiani), ei pööranud keegi tähelepanu!!!!!
    Ütleks otsuseid vastuvõtvatele poliitikutele vaid niipalju:
    TEHKE SILMAD LAHTI JA VAADAKE RINGI!!!!!!
    KUULAKE MIDA TAVALISED INIMESED RÄÄGIVAD!!!!!
    ÄRGE TOIMIGE PIMESI TEISTE RIIKIDE JÄRGI!!!!

  6. Ouch.. karm, aga tegelt jummala tõsi. Kummaline kogu selle asja juures on see, et viimasel ajal on neid teemasi palju, jutte erinevatelt (mitte ajakirjanikelt) inimestelt (sh. ka intelligentsidelt, mitte ainult nn. keskkooli/põhikooli nolkidest, kes tööd ei leia) ja ikka ignoreerimine käib.. Äkki peakski mõtlema hakkama vaikselt üldstreikide peale..

  7. 80 tunnine töönädal oli standard. Kolleegid kasvasid pereliikmeteks, kodustele (lastele) käidi vahepeal lihtsalt toitu külmkappi panemas.

  8. Uskumatult palju küsimusi (küsimärke; otsing annab praegu 48, aga osad on topelt ja osad kommentaarides). Ja ei ühtegi vastust.
    Tegelikult on just vastuseid tarvis. Ja valitsus ja Terviseamet neid ju annavad.
    Ei ole tõenäoline, et üks ülekoormatud kiirabiarst suudab muu töö kõrvalt ja “puusalt tulistades” olla üle ministeeriumist ja terviseametist. Suured ja pädevad meeskonnad, aastatepikkune töö. Uurimused, analüüsid, teiste riikide kogemused. Ja näuhti. Üks kahe kõrgharidusega “tädi” teeb lambist ära.
    Palun rohkem kriitikameelt!

  9. Minu arvates on see suisa suurepärane, et noor minister nii ülbe on ja sedasi otsustab, sest see aitab ehk ka kiirabi töölistel endil natuke rohkem peeglisse vaatama hakata ja ehk ka oma arrogantset suhtumist veidigi leebemaks muuta.
    Enda ja oma pere kogemused kiirabiga väga halvad, pigem ütleks vastupidi, tulevad kohale jah aga soovitavad perearsti poole pöörduda, mitte vastupidi. Ja no kuulge see on ikka liialdus, plaastri peale panemiseks ei hakka keegi kiirabi kutsuma, küll aga minnakse emosse. Ning üldse on kogemused arstidega sellised, et kui hingad tähendab oled terve ja miks varem ei tulnud ning muud.üleolevad suhtumised, ei mingit südamlikkust ega teenimisvalmidust, sest töö on ju raske eks. Teate iga töö, mida ise ei tee on kerge ja iga töö mida ise teed on raske ja raha on alati vähe olgu seda siis 500 või 500 000 ühikut. Mida soovin öelda, dialoogita ei teki midagi, igaüks võib omaette kiruda ja vinguda, kuid suhtumised ja hoiakud hakkavad ehk muutuma alles siis kui need kes kiirabis töötavad tõesti ka ennast tõestada oskaksid, mitte ainult tunde ja raha lugeda. Sest mitmekordse kõrghariduse omandamine on kulukas, kuid kas sellest ka tulemuslikku tulu tõuseb on küsitav, oluline on haritus mitte haridus. Loodame, et dialoogi tulemuseks saab siiski olema helgem tulevik ja hoiakute muutumine paremuse poole, hoolivuse poole.
    Aitäh!

    • kust sellised ajukääbikud tulevad nagu see Juss?
      Ah, et see on suurepärane, et minister on eluvõõras ja ülbe?
      Kas sa ise ei saa aru, et sinu viidatud halvad kogemused meedikutega võivavadki olla inimeste ebapiisavast ettevalmistusest JA / VÕI ületöötamisest, millele Mare Liiger tähelepanu üritabki juhtida!!?

      Mina võtan mütsi maha nende vaprate ja missioonitundega inimeste ees, kes meie meditsiinis, politseis ja päästes selle väikese palga eest siiski senimaani aitavad selliseid ülbeid troppe nagu see Juss siin.

      • Just!
        Väga tabav armas MIhkel!
        Niikaua kui meditsiinis, politseis, päästes töötavad inimesed kes oskavad ja suudavad nimetada teisi kaaskondlasi “ajukääbikuteks”, ei muutugi midagi. Kõik on meie endi kätes Mihkel.
        Proovi ka Sina nüüd oma suhtumist kaaskondlastesse muuta veidi ja seda ,mis sul seal kahekõrvavahel on liigutada, mitte seda refereerida mida meedia pasundab.

      • Niikaua kui me ei hakka rohkem evima samastumisvõimet, ei muutugi midagi paremaks. Kahju, Juss, et sinu kogemused kiirabist on halvad. Ma täitsa arvan, et kui keegi su omastest oli eluohtlikus seisundis ja kiirabi ei aidanud, siis teeb see ikka tigedaks küll. Mihkel näeb seda aga teise kandi pealt ja ka temal on õigus, sest need paljukirutud kiirabi, politsei ja päästeametnikud tunnevad ennast tõesti lihtsalt kaltsudena väga äraspidistes töösuhetes. Meedia ei loe hetkel suurt midagi. Tean, et paljud rikkad institutsioonid palkavad kommunikatsioonifirmad kommenteerima, et mõjutada ühiskondlikku arvamust. Seda on nii naljakas vaadata kui erinevate nimede alt tuleb ühhetaolise stiili ja sõnakasutusega kommentaare. Minul ei ole vaja kasutada turunduslikke trikke. Tgelikult kõik see, mis täna arutelu tekitab, on kirjas ka teaduslikumalt viimases kontrllaktis, mis nädalake tagasi riigikogu saalis ettekanti. Seegi kõneleb, et me näeme paganama kenad Euroopa poolt vaadatuna välja, aga see ei ole toonud siin elavatele inimestele leevendust. Edukus on jõudnud riiki aga mitte selle alamateni. Ja see ongi põhjus, mille üle on vaja südant valutada.
        Kahju veel kord, Juss, et kiirabi ei saanud su omakseid aidata 😦

  10. Jussiga nõus. Reformida on vaja ning eelkõige on vaja inimestele selgeks teha mis on kiirabi funktsioon. Need memmed ja teised, ka pr Liiger elab NL ajal ning ei tule sealt välja. Mul on kahju neist. Mul on ka vanaema kolkakülas,kuhu kiirabi sõidab 40-50 minutiga, AGA ta ei ole mingi arulage vanaeit, kes taksot tellib. Tal on takso number eraldi teada ja samuti teistel memmedel seal. Samuti oskavad nad regulaarselt perearstil käia ning plaastrit ise peale panna.
    Mujal Euroopas on ka kiirabi reformitud ning igal pool on spets arstide juurde pikad sabad. Olid enne, olid nüüd. Kuna tulud ja kulud peavad ikka olema tasakaalus, ei ole mõtet plaastribrigaade tõesti üleval pidada. Noh, eks need koolist tulnud tüdrukud-poisid nutavad igal töökohal alguses. Olen näinud müüjaid nutmas ukse taga, et nii raske koormus on, et lindil tuleb megakiirelt kõik läbi lasta. Mis me siis palkame müüjaid juurde või?
    Kiirabi süsteem mu meelest on praegu täiesti hea, mul on head kogemused nende õdede brigaadidega, kes kodus käinud ja abi andnud. Kuigi palgad võiks neil tõesti suuremad olla, äkki arstide arvelt saavadki paremad tingimused? Ja mis see arst siis kohapeal paremini suudab teha kui varustust pole? Pigem ongi ju parem viia patsient kähku stabiilses seisus haiglasse, kus on vastav tehnika, ruum, abilised, et siis olukord ära parandada. Ja kui vaja, arst saab telef teel juhendada ja nõu anda kui vaja.
    Ületöötamist on ükskõik kus alal, peamiselt inimeste rahaahnus või siis mingi tobe ego värk…

    • Ma võin küll eksida, aga tundub et esimest korda on IT ja kommunikatsioonifirma endale saanud tööks blogi kommenteerida. Tavaliselt ikka on tööpaik Delfi ja muud sellised lehed.
      Kui see nii ei ole, siis, vabandust.
      NL aegadega ei maksa küll praegust olukorda võrrelda. Selles oli palju negatiivset, aga meditsiinis oli nii mõndagi, mida võrrelda. Pisikesed maahaiglad koos maaarstiga, mis üsna täpselt meenutavad Soome terveyskeskuste võrku oma pisikese statsionaariga. Inimestele oli tagatud med abi, ei mitte arstiabi, piisas ka velskritest, aga nad olid inimesele lähedal. Peremeditsiinile läksime üle, polikliinikud lõhkusime ja nüüd siis taastame taas/üritame taastada tervisekeskusi Euroopa rahaga, loomulikult. Ei, paljukirutud nõukogude ajal ei olnud need memmed abita.
      Mis puudub siinkirjeldatud suurepärase toimetulekuga kirjutaja vanaema, siis on see ju suurepärane. Kiirabi nende juurde ei satu, aga miks siis koguneb kutsel talumajasse naabrite hordid, kes palub vererõhku mõõta, kes veresuhkrut kontrollida. Kindlasti on armas kui üks vanadaam suudab ise plaastri haavale kleepida, meie näeme neid, ka noori inimesi, kes marrastusele kutsuvad kiirabi. Mul tuleb kõige selle juures üks natuke kiuslik küsimus. Millal kommenteerija viimati oma vanaemal külas käis? Muuseas, selle külastusega on veel vahvaid seiku. Jõulude eel on hästi sage, et kaugesse külla kutsutakse kiirabi. Kohal on Tallinnast saabuvad sugulased, kes nõuavad memme, taadi üldist med läbivaatust.
      Reformitud on kiirabi tõesti igal pool, kuid momedil on suund pigem vastupidine. Meedikud kiirabisse tagasi, ka arstid, loomulikult vajadusepõhiselt. Suured järjekorrad on aga peamiselt paljukiidetud Rootsis, kust tulid nõuandjad. Prantsuse tervishoiuminister käis aastake tagasi Eesti ja andis ka intervjuu. tema küll kinnitas, et pikad järjekorrad ei tule kohe üldse mitte seal arvesse. Rahvas hakkaks möllama.
      Aga nende kulude ja tulude tasakaalu jutt on juba nii spetsiifiline, et kõhe hakkab. Hr Ligi on ka pidevalt sellel uhke. Põhiargumendiks on, et me ei jäta võlgu lastelastele. Mul on vaid küsimus: kui palju jääb siia neid lapselapsi kui asi jätkub? Meid on juba praegu alla miljoni, ma mõtlen eestlasi. Tallinkiga üle lahe sõites on täielik ülevaade, kuhu need lapselapsed kaovad. Kahjuks on enamusel juba ka rääkides soome aktsent.
      Aga see väide oli fantastiline! Õed peavadki stressama ja ahastama. Tähendab, see on normaalne, et ei õdedele ega ka teie poolt näiteks toodud müüjatele ei peagi olemist mingil määral talutavaks tegema, natuke tuge pakkuma. No kes nüüd nõukogude ajas kinni on? Kas ei tule mitte ette, et tänapäeva infoühiskonnas müüb firma mitte ainult oma tooteid ja teenuseid vaid firmasiseseid suhteid. Kas te olete midagi kuulnud motiveerimisest, innustamisest, kaasamisest, mis on kaasaja organisatsioonide edukuse põhialuseks. Kas ministeeriumis/teie firmas/erakonnas nii teiega ümber käiaksegi, et see normaalne tundub? Kaikaga pähe ja motiveeritud küll. Aga see ju ongi Eesti probleem, juhtimise probleem.
      No rohkem iganunumaid vaateid annab alles otsida, vist kadunud Jossif Vissarionovitši ajastul oli sellised töösuhted populaarsed.
      Aga palka õed juurde arstide arvelt ei saa. Lisaraha läheb uute brigaadide loomiseks, rahastatakse õebrigaadi ikka nii nagu enne.
      See, et teil oli kiirabiga positiivne kogemus, on ainult hea, olete nende 30 % küsitletute hulgas , kes Eestimaal vajas jooksva aasta vältel numbrit 112. Ja selline protsent jahmatas rahvusvahelisi teadlasi põhjalikult, ületades pea poole võrra teiste riikide keskmisi näitajaid Euroopas.
      Muuseas, mis viga haiget stabiilses seisus haiglasse viia, aga enne tuleb ta ära stabiliseerida ja rasketel juhtudel on see paras kunst. Muidu ei ole aparaatidega täidetud haiglal enam midagi teha.
      Jõudu teile teie raskes töös ja kaastunne santide suhte pärast töökohal.

      • No ei ole tsrvis nii pikalt ja nii vähese ivaga.
        Asi tulude-kulude osas ei ole keeruline. Selle maahaigla, koos hoone ja tehnika amortisatsiooniga ning personali koolituse ja palkadega peab ja saab kinni maksta üksnes selle sama haigla teeninduspiirkond. Sinna aga on teatavasti jäänud needsamad vanaemad ja mõned töötud. Sai selgemaks?

      • No ja mis edasi. Koos turvalisude kadumisega ei liigugi sinna töövõimeline elanikkond, piirkonnad surevad välja. Selleks, et tulubaasi mitte killustada vaid liita, oleks ammu tulnud teha ära haldusreform ja mitte paberil. Soomes tehti ära, praktiliselt sunniviisil ja saadi toimivad piirkonnad. Praegu istuvad pisivaldades tublid ametnikud, kelle credo´ks on- mind matke koos mu kirjutuslauaga. Kas see ei ole mitte regionaalministri siiani tegematajätmine. Loomulikult ei suuda pisivald teenuseid tagada. Mul oli pool aasta tagasi kontakt Risti vallaga. Seal on lastekaitse töö pandud raamatupidajale. Tubli inimene muidugi. Näiteks Lääne Harjumaa suudaks tagada korraliku tervisekeskuse koos üsna skandinaavia stiilis. Tuleksid sinna ka perearstid. Praegu käib kaugemates kohtades Lasnamäelt mõned päevad perearst. Pole teenust, pole ravi. Muuseas, sellel paljukirutud sots ajal oli tsentraalne Harjumaa keskpolikliinik, alltöövõtjatega erinevates piirkondades. Toimis ja toimiks praegugi. Lagastatud Keila Haiglas oleks isegi ruumid olemas. Oleks ka pisistasionaari võimalus. Kroonilised haiged ei koormaks akuuthaiglaid, perearstidel oleks huvitav väljakutse.
        Palun ole kena ja ära lahmi. Ma mõtlen ja luban teistel ka mõtelda. siis võiks sellest ehk midagi kasulikku kooruda. Aga mis puutub ressurssi. 1% SKT-st lisaks esmameditsiinitasandile (perearstidele) vähendaks kogu meditsiini koormust. Kust võtta? Lõpetaks selle kintsukraapimise välispartnerite ees ja vähendaks kaitsekulutusi? Lõpetaks arutud investeeringud USA kõrbe? Maksustaks väljaviidava kasumi?

      • Ei ole minu töö midagi blogida või kommenteerida. Olen 2 lapsega kodune ema ja suudan oma peaga mõelda, emotsioonidest üle olla. Ei ole poliitik ja ei pürgi ka kunagi sinna. Miks Te peate nii kibestunud olema??? Kas peaksin sappi vastu pritsima? Ei, ma ei lasku nii madalale, samas võiks ju niisama ka lahmida. Ja käisin külas 1,5 kuud tagasi.
        See ongi NL ajast sisse jäänud, inimesed hellitati ära sellega, et kiirabiga sai koos tina panna ja muud jama teha, kus kutsuti kurku vaatama või niisama pulli pärast välja.
        Ja miks Te varem suud lahti ei teinud kui alles siis kui oma koondusteate saite? Reform on ju ammu käimas? Ilmselge kibestumine. Mu 2 sõbranna emad on kiirabis õed olnud juba aastakümneid ja nad räägivad teist juttu kui Teie. Sama kinnitab täna Delfis ilmunud artikkel, et tegelikult väljaõpe õeks on 3,5a (praktika 1,5a) + 1,5 kiirabiõeks (parameedikuks),mitte 6 kuuga nagu te kirjutasite.
        Aeg on edasi liikuda ja uuendused omaks võtta!
        Muideks, mu tööks oli viimasel 5 aastal inimeste koondamine ja uute protsesside välja töötamine, juurutamine. Seepärast tunnen ka kibestumise ja lahmimise kohe ära. Olen seda niipalju näinud. See ununeb õige pea ja elu läheb edasi, pärast vaadatakse tagasi ja meenutatakse neid, kes väärikalt lahkusid ja end lolliks ei teinud.
        Edu Teile ja püüdke eluga edasi minna, kuigi on raske. Solvumine teeb asjad ainult hullemaks. Kui vaja, ärge kartke psühhiaatri või psühholoogi poole pöörduda.

  11. “kaks kõrghariduse diplomit: üks arstiteaduskonnast ja teine sotsiaalteaduskonna magistriõppest”, kas tänapäeval tähendab bakalaureus ja magister juba KAHTE kõrgharidust? pole paha….

    • Ei tähenda. Arsti teaduskond paikneb Tartus ja sotsiaalteaduskond Tallinna Ülikoolis. Tartu diplom on tänapäeval võrdsustatud magistritasemega ja Tallinna Ülikoolis on lõpetatud sotsiaalteaduskond magistritasemel. 1+1=2
      Pole paha…..

      • Ma tegelt ei taha üldse vaielda ja näpuga näidata, aga TÜ arstiteaduskonna õppekava näeb väga selgelt ette põhiõppe ja magistriõppe ehk sellist asja nagu “Tartu diplom on tänapäeval võrdsustatud magistritasemega” pole olemas. Lisaks oleks tore, kui “Eesti meditsiinireformi ainuisikuliselt läbi viiv spetsialist” teaks, et arstiteaduskond kirjutatakse kokku…

      • Arstiteaduskond kirjutatakse tõesti kokku, aga pisike vahe on see, et sina kirjutad oma komme mugavas ergonoomilises tugitoolis, heledas valgus ning iga kommi eest makstakse peale ka. Käekiri on ju tuttav. Mina kirjutan rappuvas autos mobiiliga, mis teeb vahel mida tahab ja jätab tühikuid sinna kuhu pole vaja.
        Kas tõesti nimetad seda kirjutist ainuisikuliselt reformimiseks? Mille alusel? Kas kodanikuühiskonda nimetatakse nüüd siis nii? Midagi demokraatiast ka kuulnud oled?
        Kas me jõudsime nüüd siis lõpuks tõdemusele, et kaks ülikooli diplomit tähendab kaht haridust.
        Proovi veel, ma ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid ning ei anna võimalust siis rünnata.
        Otsi õpikust teisi taktikaid.
        Mulle meeldib suhtekorralduse ja imagoloogiaga tegelevad inimesed. Isegi oletan, mis on järgmine samm.

      • Päris naljakas, las ma nüüd seletan veidi, üks mu sõber postitas selle blogi lingi FaceBookis, kuna ta on suht taibukas mees, siis mõtlesin, et loen, ei saa aru, miks ta “like” pani sellele jutule. Siin on palju küsimusi ja ei ühtegi vastust, mitte ühtegi viidet konkreetsele ametlikule statistikale, mida saaksin kontrollida, mitte ühtegi viidet konkreetsele seadusele või seadusemuudatusele, mida saaksin lugeda. Kodanikuühiskond ei ole see, kui valitsuse otsused või plaanid maatasa teha, kodanikuühiskond on see, kui oled ise aktiivne ja pakud välja omapoolsed lahendused – oma vabast ajast ja tahtest ning tasuta ning kanaleid pidi, millel ka reaalne väärtus on.
        Kaks kõrgharidust on kas kaks erinevat bakalaureust, kaks erinevat magistrit või kaks erinevat doktorit, kui sul on arstiteaduste bakalaureus, sotsiaalteaduste magister ja reaalteaduste doktor siis on sul ikkagi üks kõrgharidus kahjuks. Ega põhikooli lõpudiplom ja gümnaasiumi lõputunnistus sulle kahte põhiharidust anna, ikka üks. Ja siis, et üks asi veel selgeks teha, ergonoomilisest tugitoolist(?) on asi väga kaugel ning palka ma kahjuks selle eest ei saa, olen üliõpilane. Ei tasu endast nüüd nii heal arvamusel ka olla, et eeldad, nagu oleks mõnel ministeeriumil aega ja tahtmist mingit suvalist blogi kuskil kommenteerimas käia.

      • Mul pole aega kõike seda pikka juttu läbi lugeda, aga mitmes kohas jäi silma, et mõnd siinst kommijat kahtlustatakse käsukorras kommimises.
        Arvan, et see koht siin on niivõrd tähtsusetu, et isegi Keskerakond ei viitsiks siia oma ressurssi kulutada. Teisi kedagi ma sellises tegevuses kahtlustada ei oskaks.
        Mis võiks olla sellise tegevuse mõte? Reaalset olukorda ju ei saa muuta kallutatud kommentaaridega, ükskõik kui palju neid ka poleks.

        Selge on, et raha ei jätku ei arstide palkamiske kõikidesse kiirabibrigaadidesse, ei väikeste maahaiglate ülelapidamiseks ei väikeste koolide ülalpidamiseks.
        Haiglad ja koolid on mide erinevad – hea eraõpetaja saavutab üsna kindlasti oma õpilasega paremad tulemused, kui sama õpilane saavutaks suures klassis õpides (tubli õpilase puhul vahe suur ei oleks, aga keskpärasema või laisema puhul küll). Hea väikehagla arst aga pole enam hea üsna lühikese aja järel – oskuste säilitamiseks on tarvis igapäevaselt näha haigeid igasuguste haigustega. Kui pole inimesi pole ka piisavalt haigeid inimesi.

        Haridusel ja meditisiinil Eestis on veel teinegi vahe: haridus saab raha üle EU keskmise (SKP %-st on jutt), õpetaja palk on aga alla keskmise. Lahendus? Efektiivsuse tõstmine. So koolide ja õpetajate arv vastavusse õpilaste arvuga. Protsess toimub praegu.
        Meditsiin saab raha alla EU keskmise. Palgad on üsna tõenäoliselt ka alla. Siin tuleb olukorra parandamiseks teha kahte asja: lisaraha ja samuti efektiisust veelgi tõsta. St näiteks: vähendada meditsiinierialade dubleerimist lähhdealasuvates meditisiiniasutustes; ka kiirabibrigaadide optimeerimine; väikeste haiglate sulgemine või ümberprofileerimine jne.

  12. Juss on vist ministeeriumi PR töötaja -sabarakk, kes soovib mingit kindlat arvamust kujundada.
    Ole hea poiss ja käi kusel ära – saad kaineks.

  13. Neid PR esindajaid on siin juba kaks. Küll on nuhtlus. Teevad rasket tööd alajehtede veebiväljaannete juures, portaalides. Nüüd veel raiska aega mingi iseupitanud egoga jobu blogi kommenteerides. Kantseliidi tunnen ma kaugelt ära ja see ründav agressiivne suhtlemisstiil on ka tuttav. Tegelikult on see huvitav töö, muuta ja kujundada avalikku arvamust tööandjale sobivas suunas. Teatavad firmad löövad sellega kõva raha kokku. Huvitav, kas neile makstake päeva- või tunnipalka? Arstide streigi ajal oli neil kõvasti rabamist. Vaatasid kogu seda imagoloogilist arsenali ja ühest küljest nautisin head tootearendust. Kahju oli ka, kui lihtsalt inimesed selle võrku langesid- nagu räimed.

    • Oeah, selline see vanem eestlane on – kibestunud, teisi süüdistav, lahmiv ja usub, et kõik on poliitika. Ei ole! On keegi kiitnud Savisaart või Ligi või … ongi see, et inimesed mõtlevad oma peaga ja suudavad ise ka kirjutada midagi või see üllatab Liigerit? Et jah, mina tahan ka fakte enne kui kõike uskuma hakkan. Faktid räägivad teist keelt. Mina näen isiklikku solvumist ja tundub, et teised näevad ka…
      Absoluutselt pole parteiga seotud, ei töökohaga või üldse, küll valimas käisin, aga konservatiive, nii et palun lõpetage ise lahmimine!?

      • Solvumise väljaelamiseks on tunduvalt paremad võimalused kui blogis kirjutamine. See pigem ikka oma tuleviku kahjustamine.
        Olgu sinul su tõde. Aeg annab teadmise. Vähemalt on kena, et Tartu otsustas teisiti, samuti Viljandimaa ja Järvamaa kui Tartu filiaalid. Poolele Eestimaale jäävad seega minimaalsed kuid vajalikud arstibrigaadid alles ja see ei ole enam mitte minu vaid TÜ otsus. Seega, võit !
        Võitle sina ka! Kolmest lapsest tuleb eeldatavasti head inimesed kasvatada. Jõudu!

  14. Artiklist ja kommentaaridest loen välja, et autor on üks väsimatu õigluse eest võitleja. Sellest ka suur lugupidamine talle!

    Töötasin väga lühikest aega Tallinna Kiirabis ja nägin seal nii mõndagi töötajat, kes oma professionaalsuse huvides säilitasid neutraalseid nägusid, kuid juba lühikese vestluse käigus oli lihtne järeldada, et selle neutraalse näo taga peitub väga palju pinget ja nördimust.
    Just sellises olukorras sureb tükike mind, kui ma näen, et inimesele, kes on südamest pingutanud, et saada madalalt tasustava, kuid üliolulise eriala spetsialistiks, sülitatakse näkku. Filiaalides oli väga tihti kuulda kuidas ühed kolleegid seletasid kuidas nad pärast vahetust ei jõua suurt midagi teha ja lähevad edasi Harjumaa (või muu) Kiirabi 24h vahetusse. Teised (autojuhid-parameedikud) seletasid, et lähevad töölt otse taksot sõitma.
    Kui nüüd juurde liita see asjaolu, et nendesamuste töörügajate üksikutele lastele söödetakse ette neid tobedaid tõsielusarju telekast ja arulagedaid seksinippe ajakirjadest, siis jääb väga kindel mulje, nagu meie ülemisel tasemel on otsustatud palju kurjemaid asju kui neid, millest meie austatud ajalooõpetajad on sunnitud rääkima NSVLi ajast.

    Jään jälgima edasisi arenguid ja hoian pöialt, et ülemistele otsustajatele kas taotaks mõistust pähe või nad siis vahetataks üldse välja.

  15. Ei saa aru miks tööinspektsioon ei sekku, kas ta on samasugune organ nagu MUPO, et üks boss ütleb mis teha.
    Kui palju on olnud juttu töö koormusest meditsiinis? See on tõesti 1,5 või rohkem kohta näole, loomulikult on ka palju varjatud igasuguste lisatasude näol. Seda peetakse raskeks töö ja puhkeaja rikkumiseks, miks riik ei sekku. On ju avalikkuses palju juttu olnud, inimesed töötavad mitme koha peal, et ära elada. Kahju, et meditsiini töötajad, kes peaks nagu tervisest midagi teadma rikuvad seda ise täis mahus. Paljud tõesti sõidavad ühest 24h valvest otsejoones teisele väsinuna autoroolis seades ohtu teiste, kui oma elu.
    Ega selle jutu mõte ei ole nüüd inimestelt ja ka endalt võtta raha teenimise võimalus, vaid seadustada kuidagi üle normaalaja töö, sest palganumber Eestis ei jõua ilmselt kunagi selleni, et normaalajaga ära elaks. Mina pooldaks, et lubataks ühes asutuses suuremat töö koormust, loomulikult mõistuse piires.
    Kirjutada oleks veel palju aga ei ole kirjamees nii, et Mare Liiger edu ja aja asi korda. Ära lõpeta ja ajakirjandusel on kõige suurem võim.

  16. Lugesin seda postitust ja väga tunnen, et mulle kui erakorralise meditsiini tehnikule on haiget tehtud. Ma ei ütlegi, et minu 1600h õpe on nüüd midagi väga erilist, kuid see on siiski erakorralise suunitlusega ja äsja lõpetav õde teadmistega väga konkureerida ei tohiks suuta, sest 210h praktikat EMOs ja 210h Kiirabis (eriti kui teha see Tartus või Tallinnas), annab tunduvalt suurema kogemusepagasi ja sealt ka teadmised, kui äsja lõpetav õde, kellel on teoorias asjad selged, kuid just erakorralises meditsiinis mitte nii väga. Võimalik, et asi on minus, et ma ise veidi tublim, kuid pigem kiideti mind, et ma tean ja oskan hästi toimetusi teha ja keegi ei öelnud, et ma saamatu olen või ei saa hakkama. Samas ma naudin ka seda tööd. Vahel muidugi tekib küsimus, et miks sellepärast kiirabi kutsuti, kuid no midagi pole teha. Pean abistama ikka kõiki. Praktika järgi ütleksin, et kiirabis polnud olukorda, kus mina oleksin koju jätnud ja brigaadijuht käskluse andnud, et haiglasse. Peas ikka mõtlesin, et kas koju või haiglasse ja minu mõtted ühtisid juhiga. Igakord kui EKG teostasin, heitsin ise pilgu peale ja FA tundsin alati ära, samuti infarkti elevatsiooniga, NSTEMI ei sattunud, kuid kahtluse korral viiksin ka selle haiglasse (sümptomite alusel). Seega ma usun, et kui ka praegu ma peaksin sõitma juhtivat, siis keegi abita ei jääks ega ei saaks ebaproffesionaalset abi, kahtluse korral saab konsulteerida juba arstiga ja kui sisetunne ei jää rahule, siis ikka haiglasse. Iga päevaga tuleksid ka kogemusi juurde ja samuti kui kuulata teiste lugusid-olukordi. Muidugi arstibrigaadid on ka toredad aga tõdegem. Arstibrigaadi väljakutseid ei saa ka reanimobiilid koguaeg, näiteks krambitaja (epilepsia)- kohale jõudes krampe pole, kui teadvusel ja kontaktne, ilma neuroloogiliste sümptomiteta, siis mõõdad näitajad ära ja jääbki sinna, kui pole kontaktne, haiglasse? Selleks pole nüüd arsti vaja ju?

    Samas pean aga tunnistama, et tegelik õpe on ca 800h ümber, kuna teised ained on puhas jama. Kahjuks on need ained riikliku standardi tõttu (kutseõppekaval peab olema sees majanduse alused jne). Samas see 1600h on piisav, et sõita EMT I astmena kiirabis välismaal.

    19 arstiga brigaadi on meil praegu. 2000 kutset vajaks aastas arsti. 1 arstiga brigaad saab 105 väljakutset aastas, mis on 0,28 päevas. Arvestades asjaolu, et tihti sõidab kohale hoopis õde (maakohad ja vahel arstibrigaadid ka hõivatud), siis võib-olla on see karm, kuid võib päris lihtsalt juhtuda, et 1 arst ei saa mitu kuud arsti vajavat väljakutset. Samas mõni õde saab neid üle valve. Selle vastu tuleb muuta aga süsteemi. On kuidas on, kuid ka arstidel on hulgitraumadega juhtumite puhul väga kehvad kogemused, kuna liiklusõnnetuste arv vähenenud võrreldes 90ndatega. Teil on kogemus olemas, uutel arstidel pole.

    Aga ma vastan ise küsimusele, kuidas saab panna EMT’id brigaadijuhtideks. Välismaal ju on, kuid seal veetakse peaaegu kõik patsiendid EMOsse, kus spetsialistid tegelevad ja uurivad. Meie EMO pole aga nii suur, kui välismaal ning kui võttagi arvesse USA, kus on parameedikute brigaadid (tegelikult EMT, neil on õppe vahe sees), siis seal on haiglaid rohkem juba ühes linnas.

    • Tere! Mulle meeldib väga Sinus tõsine ja arukas mõtisklus. Ei ole ma hingeski soovinud meie kiirabitehnikutele liiga teha. Tean, et esimesest kursuse päevast hakatakse teile Tallinnas süstima, et saate suurepäraselt hakkama, et teie oletegi kiirabi tulevik. Mida teile aga jäetakse rääkimata või õigupoolest rõhutamata, on see, et igal kutsel, ka absurdselt ebatüüpilisel, seisab teie selja taga prokurör. Mul on au sõita mitme sõjaväelise parameediku ettevalmistusega kolleegiga ( muuseas, militaarne parameedikute ettevalmistus, mis on etapiviisiline, on kõige tugevam ettevalmistus, mis EV üldse olemas on). Me sõidame koos ja ma üritan selgitada, miks ma midagi teen ning millele on vaja tähelepanu pöörata. Nad on ausad poisid, südametunnistusega ja nii mõnigi kord valve lõpus, on nad õnnelikud, et õppisid midagi sellist, mida koolis ei õpetatud ja millele nad kutsel raudselt tähelepanu ei oleks pööranud. Mitu juhtu on olnud seoses just krampidega, kus vaevuaimatavate sümptomite varjus on peidus hoopis tõsisem tõbi. Isegi siis kui kodanik pärast krambi möödumist püsti tõuseb ja sulle keskmist sõrme näitab.
      Kujutad sa ette olukorda, oli alles mõni nädal tagasi, kui sageli tüüpilise FA-ga korduvalt koju kutsuval patsiendil ei olnud rohkem kaebusi peale rütmihäire ja tagasihoidliku peavalu ning objektiivselt teistele brigaadiliikmetele pea hoomamatu mittetäieliku põlemisjääkide lõhn majas, mis sundis mind neid samu kiirabitehnikuid minema ja tooma vingugaasi analüsaator. Välisuksel hakkas see hüsteeriliselt kisama. Ruumis oli ohtlik kogus CO-d. Kujuta hetkeks ette, kui oleks hakanud seal karboksühemoglobiini kõrge tasemega ja seetõttu hüpoksias südant vastavalt ministeeriumi ravijuhendile ravima. Üks asi on suurepäraselt haldada tüüpilisi juhtumeid, aga ebatüüpilisi esineb paraku kiirabitöös märkimisväärselt sageli, teine on elada teadmisega, et sinu juriidiliselt korrektne tegevus põhjustas kellelegi surma. Me kõik eksime, oh oleks me ometigi eksimatud, aga risk eksida on kiirabitehnikul palju, palju suurem. Mis siis, et kogu su tegevus on kaitstud ravijuhenditega ja nii kaua kui nendest kinni pead, oled sa juriidiliselt kaitstud. Sinu südametunnistust ei kaitse nutikad juhendid. Meedia räuskamise eest nad samuti ei kaitse. Lähedase kaotanud omaste süüdistuste ees seisad sa alasti. Kas sul jätkub jõudu seda valu taluda või on lihtsalt ükskõik?
      Kui sa näed totaalses hädas eakat, keda saaks aidata vaid sotsiaaltöötajad, kas sul jätkub tahtmist, peatada masin vallavalitsuse ees ning korraldada seal korralik infovahetus ning pisike klistiir mittemidagi teadvale sotsiaalnõunikule. Kas sa tahaksid üldse seda teha või ütled, et see ei ole sinu rida? Kas sa oled valmis kui leiad hädaohus lapse, sõitma läbi politseist, kirjutama pärast paar seletuskirja ning hirmuga ootama ministeeriumi ravikontrolli otsust, mis sind lõpuks süütuks tunnistab. Aga eelnevalt saad sa veel noomida oma otseselt ülemuselt, et see kõik ei ole sinu asi. Ma ei tea, mida kiirabitöö sinu jaoks tähendab. Võibolla on see tõesti vaid ohtrate ringkirjade ja ravinõuete täitmine. Kiirabitehnik suudab perfektselt teha nii mõndagi ravipritseduuri, aga üks asi on, mida neil ei ole ega saagi olema- arsti valik. Vahel on just selle olemasolek pisike õlekõrs, mis päästab elu.

      • Ma ei taha olla küüniline ega õel ja öelda, et arstid ja õed on rumalad, kuid resident, kellel peaks enamik olema selge, pole ravimid selged ja siin on olemas ka konkreetne põhjus. Arst õpib selgeks endale väga palju ravimeid, kuid see sama tehnik õpib selgeks vaid kiirabi ravimid, seega nende manustamise ja kõrvaltoimed saab samuti ta 100% selgeks. Tõsi küll, anamneesi järgi ta ravimitega ei suuda arvestada, kui just ise pole uurinud palju juurde. Aga see selleks. Kogemus praktikalt ütles, et residendid kõik ei ole küll farmakoloogia ainet ära läbinud, samuti on nad tähtsust täis kuni esimese eksimuseni. Aga kindlasti ei saa enamik arstid vastu 30 aastat tehnikuna töötanud autojuhile, kes teab ja oskab kõike ja just tema võib-olla see õlekõrs, mis päästab elu. Meditsiin pole vaid teooria, vaid kogemustel põhinev eriala. Aga lõppude lõpuks oleneb kõik inimesest, mitte tema haridusest meditsiinis. Kui mina olen väga usin tehnik, siis tean ja uurin välja kõik ravimid, patoloogiad ja teen endale selgeks. Samas mõni laisk arst võib saada diplomi kätte, kuid ta ei mäleta midagi koolist.

        Teine küsimus. Mitu inimest üldse kahtlustab peale jalgpalli mängu maksarebendit, kui ainukeseks sümptomiks on parema õlavalu?

  17. Kuulge, minul tekkib ikka küsimus, miks peab töötama mitme kohapeal? Miks peab rühmama, mitme haigla vahel kas siis rahahimu on nii suur ja töö nii lihtne? Mina allun erasektori tööandjale, minu töötunnid ulatuvad üle 200 ja töötasuks tiksub, 400- 700 eur netona, kõik oleneb aastaajast. Mul on füüsiline töö, pikad sõidud üle eesti ja tööpäevapikkuseks keskmiselt 12-24h Olenevalt aastajast. Ilmastiku halvenedes tööpäevad pikenevad. Mul isegi puudub võimalus minna ja veel mõnda teist otsa endale teha, puht füüsiliselt ei suuda. Aga näe arstid ja õed jaksavad, nad on 24 vahetuses ja siis veel 24 vahetuses, kas teil enda vastu ei ole mingit austust? Minuteadmiste mööda makstakse teile ületunnid , minule seda ei maksta, minu teadmist mööda vähemalt statsionaaris on õdede töötasu samal tasemel ja aastalõikes tuleb puhas tulu suurem kui minul. MIna ei saa teha halba tööd, sest siis jääksid paljud tehased seisma ja kahju kannaksin otseselt mina ise.
    Niiet kas asi on suhtumises? Jah minu arvates küll.
    Esiteks, kiirabis aktiivselt väljasõitudel ei tohiks ükski inimene liialt pikalt töötada , sest jäljed jäävad, isegi väga hea psühholoogilise nõustamise puhul peaks teatud ajal lihtsalt juhendama või siis rahulikaumale tööle üle minema. Teiseks, meie riigis on harjutud jah tõesti, et isegi kui töötad nagu 1.0 kohapeal , siis pead siiski tegema kolme inimese tööd aga saad selle eest 1.0 tasu. mis loomulikult alandab kvaliteeti aga kui meil onii võimekad inimesed ja töö saab tehtud, siis miks asja muuta eks? Kolmandaks, isegi kui nagu tekib mingi dialoog, siis see solgitakse ruttu üleliigsete emotsioonidega, mitte targa mõistuse häälega, ühesõnaga pada hakkab sõimama katelt aga ühed mustad on mõlemad. Niikaua kui inimesed ei leia endas inimlikkust ei muutu midagi Ülemus, minister on alati lollid vaadatuna alama ja rahva poolt. Alamad ja rahvas on alati lollid vaadates ülemuse ja ministri poolt. Ühtetedel on reaalne töö ja teistel arvud. MIs siis ette võtta?
    RESTART!!!!

    • Üritan sulle vastata. Kiirabitehnikud saavad samuti 400 1 koha peal kätte. Üksik saab hakkama, aga perega on seda vähe, kas pole? Erinevad kiirabipidajad on otseselt huvitatud, et need samad töötajad võtaksid mujal ka valveid, sest ega spetsialiste pole ju rohkem, pigem vähem. Nii käib pidev personali jooksutamine. Kuna kõik masinad peavad olema pidevaöt komplekteeritud, siis on madal palk selleks imevahendiks, mis sunnib tööd juurde otsima. Enamik meie surnukstöötajatest on mitme lapse isad, emad.
      Teiseks, kui arst, näiteks teeb 24 tunnise valve, siis on ta kohus jätkata päeval ka oma tööd. Selline tava on lubamatu Euroopa kontekstis.
      Veel, oletame, et sulle lajataks ülemus ühel kaunil päeval, et lisaks sellele, et sõidad autoga ja viid ohutult kaupa. on sul vaja veel hakata -sama palga eest, loomulikult, ka tellimusi vastu võtma. Sul ei ole valikut, lihtsalt sind teavitatakse muutunud töötingimustest. Ja siis hakkavad tulema telefonikõned. Mida sa tunned? Vat nii sama sandisti tunnevad ennast kiirabitöötajad kui nad sõidavad elusid päästma ja raudteeperronil seisab emme ning teatab, et ta lapsel on 37.5 palavik, nohu ning kiirabi peab ta koos lapsega viima Laitsest Tallinna tema kodusele aadressile. See kulutab rohkem kui tegelik kiirabitöö. Ma tean vahet. Kui tuleb 2-3 ehtsat kiirabikutset järjest ( väga harv) siis kasvavad brigaadile otsekui tiivad. Kõigil on nägu õnnelik, silmad säravad. Kui aga kutse kutse järel on – plaaster, hooldekodus surma konstanteerimine, tervisekontroll tervel inimesel, käe hoidmine üksildasel inimesel, siis vajub terve brigaad ära. Töö muutub tülgastavaks, väsimus ründab, tähelepanu hajub. Hajuks ka sinul kui sa pead koorma edukalt sihtkohta toimetamise kõrval tegelema tellimuste vastuvõtmisega või seksitelefonile vastamisega (irw). Me kõik toimime hästi siis kui me teeme oma tööd. Kas sa tead, et kõik meedikud, kes välismaale on läinud, räägivad nagu ühst suust- ei mitte kõrgemast palgast- vaid suurest õnnest, et nad teevad oma tööd. Pereast sellest, et ta ravib haigeid ja mitte ei tee suuremas osas sekretäri, raamatupidaja, statistiku ja tont teab veel kelle tööd. Kiirabiinimesed sellest, et nad tegelevadkt eluohtlike seisunditega ja teised kutsed ellimineeritakse miinimumini, kuna need on tasulised, aga mitte nii, et taas lihtsale inimesele labidaga piki pead, vaid inimesele on tagatud võimalus saada arsti juurde/ analüüse tegema ilma kiirabi kasutamata.
      See konflikt ülemuse ja alluva vahel on tähendusrikas küll, aga mõtlemiseks pakun nüüdseks kadunud prof Rootsi uuringu TLÜ-s. See oli rahvusvaheline uuring, kus kaasati esmakordselt ka Eesti tippjuhid. Üheks küsimuseks oli: Miks sa oled juht? Vastused põhjamaades oli erinevaid. Tahan midagi olulist ära teha. Soovin kanda vastutust. Soovin sellist eneseteostust. jne, jne.
      Eesti juhtide seas domineeris vastus: Mulle meeldib juhtida.
      Ütleb se sulle midagi? See ongi võimu teine pale, millest meedias ei räägita.
      Restart on tõesti vajalik. Minu meelest peaks see algama kahest sõnast- valitseme või kaasame.

  18. Lisaks…
    Kallis “kassilausuja” sellise haritusse juures nagu Sinul on küll ülimalt imelik kuulda väljendeid nagu näiteks “jobu” ja kahtlustada kedagi valitsuse ketikoerana. Mina olen küll loomulikult kõrvust tõstetud ja tore kui oleksin lausa valitsuse palgal, kahjuks avaldan siin puhtalt oma arusaamu ja seisukohti. NIng ilmselgelt kõlabki siit läbi , et mitte keegi ei tohi töötada otseselt kiirabis väljasõitudel liiga kaua , sest see mõjub psüühikale laastavalt. Kui häirivad ajutükid, veri, karjed ja surm, siis on arvatavasti valitud vale elukutse. Ja paremini võiks leiba teenida harboristina. Hulle ei saadeta sõjaväkke , külla on neid aga liialtpalju meditsiinis, politseis, päästes, ja hariduses.

    • Meie vestlusel on juba kaks tüüpilist kommunikatsiooni nõksu. Üks oli vist Mihkli sõnade peale. Provotseeritakse, provotseeritakse ja kui saadakse üks mittemeeldiv sõna, siis kohe rünnatakse. Tubli! Panid meedia ja kommunikatsiooni tunnis hästi tähele. Mida sa aga tähele ei pannud, oli see, et kasutasin seda enda iseloomustamiseks, mitte teiste. Ja veel parem on, et kohe kui teksti ilmus iroonia, tuli ka pauk labidaga MULLE piki pead, et olen valinud vale elukutse. Tead, sõbtake, minu kontos on sajad kui mitte tuhanded päästetud inimelud ja 30 aasta jooksul ei ole mul kiirabiautos surnud MITTE ÜHTEGI INIMEST.
      Veel, kui avaldad siin oma mõtteid, siis, palun, korja katseliit oma tekstist välja. Tublil autojuhi suus kõlab see eriti sobimatult.

  19. Juss, ei ole siin keegi rääkinud, häirivatest ajutükkidest, verest, karjetest ja surmast, mis häiriks ja loomulikult ei ole ka keegi ilmselt muutunud jõhkardiks. Ja kui see häiriks siis normaalne inimene sellist vastumeelt tööd ei teeks. Loodan ka, et Sinu töö on meeldiv ja nagu aru saan siis teed ka ületunde mida Sulle vastavalt ei tasustatta ja see on samuti töö ja puhkeaja rikkumine. Hea küll see selleks aga Sina saad teha ületunde ühes töökohas ja vastavalt sellele palka saada, eks igaüks hindab ennast ise mis numbri eest tööd teeb. Meditsiinis enamikes kohtades ei lubata ületunde teha, kui lubatakse siis vastavalt seadusele on teatud arv lubatud, ei hakka seda siin lahti seletama. Sellest tekibki jooksmine ühest asutusest teise kus kedagi ei huvita, et tuled ühest 24h otse teise, sest riik keelab ühes asutuses teha ületunde. Minu jutu eesmärk oleks seaduses teha muudatus, et kes tahab rohkem tööd teha ei pea lolli mängima tööinspektsiooni ees ja jooksma ühest kohast teise. Lisaks sellele ollakse suht lollid ja ei teata seadusi, et tehes mitmes asutuses kokku ületunde on ka karistatav, õnneks, kahjuks seda ei järgi tööinspektsioon. Tööandjad jäävad antud olukorras õigeks, sest nemad ei pea teadma kus tema tööline veel töötab, peaasi, et tema juures on töö ja puhkeaeg seadesega paikas. Vot see häirib mind ja kahju, et suured ülemused ministrini välja pigistavad silma kinni ja teevad hea näo, et kõik korras. Õigustavad oma reforme ja räägivad, et jooksku neid välismaale kui palju tahes aga meil kõik korras. Ühesõnaga, kui järgiks seadusi siis piltlikult kukuks meditsiin kokku…mõelge riigiisad selle peale.

  20. Tere!
    Olen õpetaja ja kultuuritöötaja. Emotsioonideinimesena kergesti mõjutatav ja veel kergemini “süttiv”. Väga huvitav oli läbi lugeda kogu siinne arutelu, aitäh selle eest kõigile osalejatele!
    Hädasid on igal pool, kaine mõistusega maailmas ringi vaadates, tõesti, igal pool. Märksõna on aga üks ja seesama – “mooramaamehed” teevad kogu töö ära ja vaatavad ikkagi enne igat palgapäeva mitu päeva tühja rahakoti põhja. Kamp “ülikuid” aga, kes reeglina ustava parteisõdurina heale palgale saanud, löövad paberil numbreid kokku ja sülitavad töötegija peale, kuna neil puudub kogemus, haritus ning elementaarne empaatiavõime.
    On palju, mis haiget teeb. Kasvõi see, kuidas Ligi viimati hapu näoga teatas, et tema palgatõusu ju taotlenud pole, noh, see üle 700 euro, mis ta kuupalgale lisati, on suht mittemärkimisväärne number ka. Minu töötasu õpetajana ei küündigi selle numbrini, mis temale “juhuslikult” kuskilt lisaks kukkus, kuigi tal seda vaja ei ole. Kas mu vastutus on kuidagi väiksem või mu amet vääritum tema omast?? Aga kui ma selle välja ütlen, et see mulle ei meeldi, on kohe kamp šaakaleid kallal – küll on ikka viriseja! Vastust ei tule paraku…
    Arstiabi kasutajana on elu mu perele uskumatult värvikaid kogemusi pakkunud, vahel mõtlen, et võiks need kuhugi kirja panna. Kiirabiteenuse osas on olnud diametraalselt erinevaid kogemusi. Jõuame selleni, et iga asi algab siiski konkreetsest inimesest, tema suhtumisest, hoiakutest. Loeb nii kiirabibrigaadi liikme kui ka kutsuja hoiak, sest, kuigi, klient on niiöelda kuningas, ei tähenda see seda, et klient (antud juhul siis patsient, maksumaksja) võib teha mida tahes ning kutsuda läbimõtlematult iga asja peale kiirabi. Suhtlemisoskus ning enese kui ka teistega arvestamine on kõige alus.
    Pr Mare, kes Te ilmselt antud teema algataja olete, mulle tundub, et olete väga suure südamega inimene, kes on ennast ära kurnanud teiste muredega ning nüüd valate välja oma kibestumise. Väga õige koht selleks on just siin! Lugesin ühest kommentaarist süüdistust, et pole fakte, allikaid, kust Teie juttu kontrollida. Need inimesed ilmselt ei mõista, et see on Teie emotsiooni väljapaiskamine, see tekst oli vajalik selleks, et mitte lõhki minna. Paljud elavad oma pingeid välja pereliikmete peal, olgu siis vaimse või füüsilise terrorina, paljud “rahustavad” ennast meelemürkidega ja/või lähevad lasevad kellegi maha või poovad ennast üles. Teie maandasite ennast kirjutades. Usun, et peale kirjatüki valmimist ja “enteri” vajutamist hakkas tegelikult natuke kergem. Ja igaüks, kes seda siin kommenteerinud on (k.a. mina) elavad ka ennast välja. Kõigil on oma õigus, ennekõike väljaütlemisõigus. Usun, et kõigil osalejatel on hakanud kergem 🙂
    Luban endale meelevaldse arvamuse ka: minu hinnangul on kirja autor suurepärane inimene, kuna ta tunneb siirast muret nende kaasmaalaste pärast, kes ühel või teisel põhjusel on teenimatult abita jäänud. Kellele selline emotsionaalne purse ei istu, ärgu parem lugegu, veel vähem on neil õigust kodanikku selle eest mõnitama hakata. Aga kodanikule, kelle põhimureks siin kommenteerides oli teise inimese hariduse taseme maha tegemine, soovitan siiralt vaadata üle enda maailm ning mõelda, millal ta viimati kellegile heateo tegi. Lihtsalt, hea pärast.

  21. Minu arust see tore artikkel oli kui fööniksi sööst tuleasemelt.Minister “teab” kindlasti, mis on istuda kolmeraudse diivanil ja ta saab nüüd paremini ette valmistuda järgmiseks kõneks, kui teab, mida rahvas arvab asjast, sest minister teab ju , et valitsemine algab “altpoolt”, st. on ju vaja diskussiooni, poleemikat, üdini läbihekseldamist enne kui seadust teha. Ta teadis juba ette, et eesti rahvas ilma FÖÖNIKS-ita on ju kõigega nõus, nagu orjarahvas ikka. Edu, seaduste tegemisel! 🙂 Siiani ei ole ju ükski “ÕIGE” haige abi saamata jäänud! :)Tervitab Velda Rabametsa äärest! 🙂

  22. Pingback: Maailm ärkab üles. Ökoriik? Eesti idee?

  23. Aga järsku ei olegi lihtsalt puhas küündimatus ja idee algus ulatub nii 15 aasta taha? Kõnelused teemal astmeline eraravikindlustus erinevates tagatubades. EL liikmelisus jms konarused ajas kaarte kohalikul turul veidi sassi aga karavan liigub edasi ning korralik kodanik saab varsti tarbida kiiret, oskuslikku ja põhjalikku meditsiiniteenust (nii erakorralisel kui spetsialistitasemel) – no muidugi juhul kui isiklik igakuine lisakindlustussumma ulatub vähemalt numbrini x ja sa ei tarbi seda abi üle seitsme korra aastas. On ka mingi protsent populatsioonist, kes pole lihtsalt korralikud kodanikud ja on ise otsustanud tarbida miinimummahuga riiklikku teenust. Ja no eks need tasemel erabrigaadid peab ka kellegist komplekteerima…

  24. Eks kõige targemad on ikka need, kes asjast midagi ei tea. Kedagi hammustas kirja autori kaks kõrgharidust. Ju endal pole ühtki, Ikka kiunub see, kellele tundub, et temale nimelt on saba peale astutud. Ehk ravime siis endid ise ja kui elada ei jaksa, sureme ära. Ongi jälle mõni mure vähem. Küüniline? Aga nii see elu meil praegu on. Õnneks on mul endal siiani arstiabi vähe vaja läinud. Aga kui inimesel on vaja uuringutele minna ja järjekord on mitu kuud, aga valu piinab…..Siis ei jäägi midagi muud üle, kui kiirabi kutsuda,kuigi ehk pole veel surmatõbi. Minu abikaasa sai õnneks insuldiga kiiresti abi, aga me elame ka linna piiril, kuigi maakad.
    Ehk annetaksid riigikogulased oma n.ö. esinduskuludeks mõeldud summad kiirabile. Nendel on ju võrreldes ülejäänud pööbliga päris kenad palgad, saaks ehk selle eest end ka esindada..Pole praegu kursis, kui suured need palgad võivad olla, aga on väga palju neid, kes peavad hakkama saama kümme korda väiksemate sissetulekutega ja käivad ka päevast-päeva tööl.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s