Eesti meditsiini hiilgus ja viletsus IV osa. Kiirabi- punn mis sobib iga augu ette.

Selle kirjutise mõistmiseks on hädavajalik, et oleks läbi loetud osa II https://okkalisedarutlused.wordpress.com/2014/12/17/eesti-meditsiini-hiilgus-ja-viletsus-ii-osa-meditsiini-suda/

Naljakas, pärast kirjutise avaldamist hakkas ka peavoolumeedia avaldama artikleid, kus erinevad autoriteetsed inimesed juhtisid tähelepanu, et üldarstlik teenistus on teistes riikides peamine lüli. Loomulikult hoiduti targu järeldusest, et meie asi on hapuks läinud just poliitilisel tasemel. Eriti naljakaks osutus omapärane lehmakauplemine, kus haiglad ja perearstid kordamisi väitsid, et nemad sellist süsteemi oma inimestega tegema ei hakka.  Miks nii, ehk vaatleme ühes järgmises artiklis.

Täna jätkame ja arendame teemat meditsiini südame ümber. Niisiis, esmatasandi meditsiin = perekeskus/ perearstid+üldarstlik valveteenistus+ haigekassa kompenseeritud transport. Meil teatavasti puudub selles lülis kaks instantsi- nii üldarstlik valveteenistus kui ka kompenseeritud transport. Eelmises loos nägime, kuidas patsientide vool suunatakse haiglate EMO-desse ja need ragisevad patsientide tulvast, aga see pole kaugeltki kõik. Peamise koormuse puuduvate lülide asendamisel teevad tegelikult kiirabid.

Milleks meile tegelikult kiirabi?

Milleks meile tegelikult kiirabi?

Meenutan,  ikka veel on tervishoiuteenuste korraldamise seaduses kiirabide funktsiooniks määratletud: (1) Kiirabi on ambulatoorne tervishoiuteenus  eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgituse esmaseks diagnoosimiseks ja raviks ning vajaduse korral abivajaja transpordiks haiglasse.

Kiirabi kui transpordiüksus.

Tsiteerin: Tallinna kiirabi sai mullu 67 892 väljakutset. Kas need kõik on eluohtlikus seisundis inimesed?? Loomulikult mitte. Põhiosas on tegemist transporti vajavate inimestega. Ja mitte ainult Tallinnas, teistes piirkondades on vaid transporti vajavate inimest osakaal kiirabikutsetes veelgi suurem. Aga kas saab külma kõhuga ütelda, et tegemist on nahhaalsete kiirabi kuritarvitajatega? Eks on neidki, kuid põhiosas see nii ei ole. Milline on haigestunud inimeste alternatiiv??  Taksod? Meie palgavaesuses virelevatele inimestele? Maapiirkonnas elavatele eakatele või puudega inimestele?

Millist varianti kasutavad perearstid kõndiva haige transpordiks haiglasse? Loomulikult kiirabi. Aga, on neil alternatiivi?

Kas see ei ole väheke liiga kallis?

Kui piisaks vaid raamist ja autojuhist

Kui piisaks vaid raamist ja autojuhist

Hambuni relvastatud kiirabiauto, kolm inimest, kõik kõrgelt koolitatud eluohtlikus seisundis haige aitamiseks.  Piisaks ju vaid raamist, ratastooli kohast ja autojuhist.  Tuhanded sellised transpordid kuus- papa Savisaare tasuta ühistransport kahvatub niisuguse laristamise ees. Paistab, et meil on seda  riigi raha ikka ilmselgelt liiga palju, aga noh, seegi on parandatav, sest üsna tõenäoliselt lõpetab Kreeka peagi koostöö EL-ga ja meie poolt garanteeritud raha tuleb hakata reaalselt tasuma. Peamine,  inimestele ei ole pakutud alternatiivi ehk  kogu süsteem karjub- üks instants on puudu- haigekassa kompensatsiooniga transport. Õige küll, eraalgatuslikult on üritatud luua transporditeenust, aga need üritused on pankrotiga lõppenud, sest täies mahus ei ole enamikel inimestel raha sellise teenuse eest maksta.

Miljonid eurod kiirabile  ja mitte oma töö tegemise eest. Poole väiksema summaga saaks toimiva haigekassa osalusega transpordi. Eakatele ja puudega inimestele võiks selline transport perearstikeskusesse/ EMO-sse ( tegelikult meil mitteeksisteerivasse üldarstlikku valveosakonda) või eriarstile kaks korda kuus maksta 5 eurot üks ots ja edasi tagasi 10 eurot. Haigekassa poolt kindlustatud inimestel vastavalt 10 ja 20 eurot. Hinna üle saaks ju vaielda, aga ilmselgelt ei tohiks see olla eriti kõrgem.  Võimalik oleks samuti omavalitsuste kompensatsioon ja erihind imikute vanematele, aga kõik see on siiski kordades odavam kui kolmeliikmeliste brigaadide kasutamine mitteeluohtlikus seisundis haigete transpordiks. Ja kui paljudele inimestele see tööd annaks?  Kümned tuhanded kokkuhoitud autokütuseliitrid, sest ilmselgelt kulutavad kerged raamitaksod oluliselt vähem bensiini kui rasked ja varustust täistopitud kiirabiautod. Kiirabid on oma baasides ja mitte ei uha mööda teid vaid saabuvad sinna kus neid tegelikult vajatakse oluliselt kiiremini. Ei ole jaburamat põhjust kiirabi hilinemisele kui häirekeskuse tõdemus, et vaba brigaadi ei olnud. Ja mida nad seal kiirabis tegid? Vedasid sõrmehaavaga haiget haiglasse – 50 km.

Niisiis sobib kiirabi punniks transporditeenuse augu ette. Hirmkallis, ressursse raiskav, aga peaasi, et ikka kuidagi sobib. Personali psüühilist kulumist ja läbipõlemist olukorras,kus nad teevad kvalifikatsioonile mittevastavat tööd, pole ju tarvis arvestada, sest inimkapitali meil jätkub, vähemalt eliidi arvates.

Plaaniliseks transpordiks kiirabiauto, eluohtlikus seisundid haigele....

Plaaniliseks transpordiks kiirabiauto, eluohtlikus seisundis haigele….

See võiks olla naljakas kui ei oleks ääretult kurb.

Läheme edasi kõige nukrama osa juurde. Mida teha nende haigetega, kes vajavad üldarstlikku kiiret abi? Esimene kanal on haiglate EMO-d, aga paraku ei ole need kummist ja seega jääb märkimisväärne osa kiirabile.  Tähelepanu, need inimesed vajavad üldarstlikku kiiret abi, aga paraku ei ole tegemist tervishoiuteenuste seaduses määratletud kiirabi  kontingengendiga. Tegemist ei ole eluohtliku haigestumise, vigastuse või mürgitusega. Patsiendid krooniliste haiguste ägenemistega-  kõrgenenud vererõhk, loksuv südamerütm, ägenenud kõhuvalu, mitmepäevane palavik, vajadus saada ravimeid, töövõimetuslehte, paistetanud jalad, bronhiidi ägenemine, ärevushäirete ägenemine – nimekiri on lõputu. Need haiged peaksid kõik kuuluma üldarstlikusse valveosakonda, aga proovigu kiirabi neid sadu inimesi ööpäevas EMO-sse tarida. Niikunii vaatavad EMO arstid haiget sissekärutavat kiirabi tigeda pilguga nagu Lenin kodanlasi. Raame ei ole, voodikohti ei jagu.. Lolliks olete läinud vä!

Kes sa oled, kiirabimeedik?

Kes sa oled, kiirabimeedik?

Nüüd kisub asi traagiliseks. Teatavasti on absoluutne enamus kiirabibrigaade varustatud õdede ja parameedikutega. Pole hullu, väga paljudes riikides on see niisamuti.  Paraku ei ole siiani avalikustatud, mida õde Eesti kiirabis peab tegema.  Enne aga toome väljaväljavõtte meil vastvõetud ” Õe eetika koodeksist”.   Igati ontlik dokument, muuseas, täiesti vastav maailmas kehtivatele õendusabi kriteeriumide.

Tsiteerin:  õe põhitegevuse ja vastutuse peaaspektid: tervise edendamine ja säilitamine, haiguste ennetamine, tervise taastamine, vaevuste ja kannatuste leevendamine.

Kas keegi leidis õendusabi raamdokumendist järgmisi aspekte:

1. Arstlike raviotsuste tegemine

2. Diferentsiaaldiagnostika erinevate seisundite korral, mille alusel otsustatakse haige transport või kohale jätmine.

3. Pere-ja üldarsti pädevuse asendamine.

Ei leidnud? Kahju, aga just sellega meie kiirabiõed peavadki  suure hulga ajast tegelema ehk asendama puuduvat üldarstlikku valvesüsteemi.  Õnneks on mul au olnud viimasel ajal kohata mitmeid suurepäraseid Tartu Ülikooli tohtreid, kes on töötanud mitte vaid Soomes vaid ka erinevates kohtades üle maailma, aga oma arstlikku kariääri on nad alustanud Tartu kiirabis. Kõik nad on ühel meele, et mitte kuskil maailmas ei ole kiirabides pandud õdedele kohustust asendada arsti ja teha arstlikke otsuseid kiirabi etapis. Mitteeluohtlike südame rütmihäirete ( FA) kupeerimine haige kodus, vererõhu alandamine süstiga, rindkerevalu diferentsiaaldiagnostika haige kodus, kõhuvalude diferentsiaaldiagnostika haige kodus, tugevatoimeliste ravimite manustamine, mis ei ole seotud eluohtliku seisundi lahendamisega.  Kõik see tegevus, mis peaks kuuluma rangelt üldmeditsiinilise valveosakonna kompetentsi.

Väiksemgi viga- elu või surm

Väiksemgi viga- elu või surm

Neid arstlikke otsuseid teevad õed, kes on värskelt lõpetanud õppeasutuse ja mitte tohtrid, kellel  ei lubata ilma supervisioonita isegi residentuuri ajal veel samasuguseid otsuseid langetada.  Kiirabiõed Soomes ja mujal Euroopas toovad haige valveosakonda ja mitte ei ravi haigeid kohapeal. USA-s ei lubata kiirabi töötajatel isegi surma konstateerida vaid bioloogilise surma tunnusteta lahkunu tuleb tuua haiglasse. Paraku, EMO-d on kõrvuni täis ja segaduses õekesed saavad juba uksel sõimata nagu koerad kui kardavad potentsiaalselt ohtlikke raviotsuseid teha. ” Mida te neist tassite? Lollid olete või?”.  Telefonikonsultatsioon arstiga? Oi, juba praegu on kogunenud hulgi andmeid, et telefonikonsultatsioonil saab õde kõike muud kui pädevaid nõuandeid ja järgmisel hommikul videokonverentsil karjub osakonnajuhataja õnnetule õekesest brigaadijuhile: ” Loll olete või? Mis sest et telefonis niisugust nõu anti. Endal peavad ka ajud olema!!!”.

E-kiirabi- milleks?

Huvitav, ainuke instants, keda ei ole liidetud e- meditsiiniga on Soomes kiirabi. Miks? Aga sellepärst, et kiirabi – nii õe kui parameditsiiniline, ei tee arstlikke otsuseid vaid toob haige valveosakonda. Ligipääs meditsiinilistele andmetele ei ole vajalik, sest kiirabi ei ole meditsiiniline. Ta täidab täpselt ettemääratud funktsiooni- eluohtlikus seisundis haigete seisundi stabiliseerimine ja transport. Nende funktsioonide täitmiseks ei ole vaja haige terviseandmeid.  Neid on vaja arstlike otsuste tegemiseks. Ja mida taotleb e-kiirabi Eestis? Õige, üha enam arstlikke otsuseid õdedele.

Kes lubas?

Kes lubas?

Küsime siis nüüd: kui see ei ole kuritegu haigete vastu, siis kuidas seda nimetada.  Millist funktsiooni täidab kiirabi? Eluohtlikus seisundis haigete stabiliseerimist ja transporti või üldarsti asendusarsti tööd?  Miks peab õde tegema inimese jaoks riskantseid otsuseid, millise rindkerevaluga haiged jäävad koju ja millised viiakse EMO osakonda. Õige, need osakonnad ei ole kummist. Oleks ehk viimane aeg mitte mätsida kinni vaid ajada selg sirgu ja ütelda, et kiirabi täidab ülemõistuse ebanormaalset funktsiooni- asendada esmatasandi meditsiini südant- üldarstlikku valveteenistust ja haigekassa kompenseeritud transporditeenust. Lisame kiirabi oma töö e eluohtlikus seisundis inimeste aitamine ja küsime: Palju võib??

Kes viskab kivi?

Kes viskab kivi?

Ja nüüd, palun, kõik need inimesed, kes loobivad kivisid kiirabi inimeste peale, et laisad, mugavad, lollid, hoolimatud jne.  Häbenege. Vaatamata absoluutselt ebanormaalsetele tingimustele, vastutusele ning koormusele sõidavad nad ikka välja. Rabades nagu oravad rattal 24 tundi ilma pausideta ja täites nii takso, perearsti kui kiirabi rolli ning saades vastu inimeste sõimu ja meedia mõnitusi.  Nad sõidavad ikka välja ja nende kangelaslikkusele toetub kogu lagunev esmatasandi meditsiinisüsteem- poliitikute kuritegelik, õgardlik liberaalne erameditsiin.  Kui kiirabiinimesed astuvad teie juurde sisse, ütelge neile aitäh, pakkuge õuna, kommi.  Tõstke käsi üles kui kiirabi mööda sõidab ja lehvitage neile. Paljude kiirabi inimeste tervis murdub juba noores eas ja vaatamata sellele üritavad nad teha oma parima. Kõige kiuste.

Põlatud kangelased

Põlatud kangelased

Järgmisel korral arutame hooldus- ja pikaravi probleeme.

 

 

 

 

 

 

 

7 thoughts on “Eesti meditsiini hiilgus ja viletsus IV osa. Kiirabi- punn mis sobib iga augu ette.

  1. Kiirabi toimetab EMO-sse sõrmetraumaga patsienti ja … kiirabi järel sõidab samasse kohta pereliige oma autoga. Mis toimub???

  2. Vabandage väga. Kiirabiõde jah ei pea asendama arsti pädevust, kuid vahel on siiski tunne, et ajusid pole. On olemas kriteeriumid, mille alusel patsient viia haiglasse. Üheks toredaks asjaks on seljavalu, mis kestnud 2 kuud. Patsient nõuab haiglasse, lähedased nõuad, et viiakse ära… kuid see ei ole EMO ega kiirabi rida. Kui kiirabiõel jätkuks nn mune, siis ta ei võtaks teda kaasa. Juhtub 10 kutset ära, ei võeta, enam ei helistata ja minnaksegi perearstile, nagu peab. Aga kui kiirabi veab inimese minema peale esimest kurja pilku, siis jutt levib ja inimest teavadki, et nii saab kiirelt abi.

    See pole normaalne kiirabibrigaadi pädevus, kui tuuakse sügavas komatoosses seisundis joobes patsient ilma kanüülita ja ülbitsetakse, et me ei peagi panema kanüüli. Ei saa mitte kõik brigaadijuhid sõimata. Saavad need, kes ei oska oma otsuseid põhjendada. Tuuakse TIA kahtlusega patsient (kuna patsient on minestanud ja tundnud nõrkust), kes rõhku ei hoia . Kui EMO arst küsib, et mis on minestuse põhjused ja saadakse 10 neuroloogist põhjust. Küsimusele peale, et miks patsient kahvatu on, siis on suu kinni. See on mõtlemise defitsiit. Kui ikka rõhku patsient ei hoia, siis võiks kahtlustada verejooksu esmalt. Samas ka tuuakse enamik patsiente EMOsse seedetrakti verejooksu kahtlusega, kuid meleena kohta ei oska keegi midagi öelda, kuna ei viitsita näppu toppida õigesse kohta, et vaadata seda. See jutt, et pole libestit, on jama, kodus on enamik patsientidel toiduõli.

    Lisaks kui vaadata õdede ainekava ja erakorralise meditsiini tehnikute ainekava, siis brigaadijuhiks sobibki EMT, kuna tema on saanud eriväljaõppe. Õe õppekaval puuduvad kiirabilised asjad. On üldintensiivravi, kus õpetatakse osakonnas töötavaid õdesid, enamik õpet on mingile NANDA õendusdiagnoosidele ülesehitatud, mis ei arvesta patsiendi huve ja ega patsiendi seisund ei muutu kuidagi, kui tal on kõrgenenud temperatuuri riski diagnoos seoses sepsisega. Enne kui tema sepsist pole ravitud, ei kao risk kuskile.

    • EMT sobib samamoodi brigaadijuhiks juhul kui ta ei pea tegema arstlikke otsuseid. Mõtlemise puudulikkus, ettevalmistuse puudulikkus, aga EMT probleemiks võib saada liigne kindlus. Meditsiiniliste otsuste tegemise koht peaks olema ja jääma valveosakond, kus teatavad tunnid haiget jälgitakse.

  3. EMTil on alati julge nö tagapingil või autoroolis möliseda – miks õde selliseid ja selliseid otsuseid vastu võtab. Kui parameedikul oleks mune õe paberid teha ning ise selline vastutus võtta (magamata ööd jne), teeks ta täpselt samad otsused.
    Üle viskavad need targutajad autojuhid ja parad, kes peavad ennast suurteks doktoriteks. Ka õed saavad õppe nagu parad – ka õdedel on intensiiv – ning erakorraline osa läbida vaja. See on üks väga väike osa õendusest, mis teebki õdedele otsuse vastuvõtmise keeruliseks. Õdesid on õpetatud ravima sünnist kuni surmani – mitte saatuslikku otsust vastuvõtma. Oeh…

  4. On väga palju kiirabibrigaade, kus õde teeb õigeid otsuseid, kuid leidub lolle arste! Paljude arstide puhul tekib kysimus ” Kuidas on saadud arstidiplom?

  5. Kuidas suhtuda erafirmadesse kes pakuvad meditsiinilist transporti? Nende alarmsõidukites on elementaarsed seadmed patsiendi jaoks ning väliselt eristab seda vaid kiri, Med.transport.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s