Ei tohi tappa laulurästast! Viimsi veekeskuse õnnetuse ainetel.

Ma plaanisin seda kirjatükki kirjutada homme veidike puhanuma peaga, aga nüüd, kus ka minu nimi on sellesse jälki näidispoomise aktsiooni topitud, ei ole parata. Pärast pikka tööpäeva tuleb öö pühendada mõistuse hääle kutsele. Hääl, mis palub ja anub: Ärge tapke lauluräästast!

Tõtt ütelda köitsid juba esimesed teated inimese uppumisest Viimsi veekeskuses minu tähelepanu oluliselt rohkem kui mõnigi teine juhtum. Selleks oli ka põhjust. Nimelt õpetasid  meie MTÜ Rahvakoolitus- ELU õpetajad kuu aega tagasi Viimsi SPA töötajaid.  Minuni jõudis ka  meie õpetajate ülevaade  veekeskuse sisustusest ning nende riskihinnangutest. Eelkõige aga, kõik uued töötajad, ka need , kellel veel töölepingutki polnud, olid  esmaabikoolitusel. Need, kes Rahvakoolitus-ELU koolitusel on käinud, teavad, et see pole teps mitte tavaline- katsume nüüd mannekeni need, kes soovivad ja siis lõpetame ära- koolituse vaid tegemist on kestva ja karmi tegutsemisega, kus elustamispausid ei tohi ületada 2-4 sekundit ja õige rütmi tabamiseks käib tegevus nagu Ameerikamaal muusika saatel. Paraku, esmaabikoolituse läbinud inimesed- kõik nii töökohtades kui ka  KÕIGIS veekeskustes on siiski  vaid 16 tunnise esmaabikoolituse läbinud inimesed. Nad ei ole kohustatud elustama vaid aitama oma  oskuste piires.  Nii on ka kiirabi kutsumine abistamine ja pädev argumet ka kohtus. Kohustus elustada on seaduse ees vaid meedikutel ning parameedikutel, aga veekeskustes  ei ole kohe päris kindlasti tööl parameedikud. Küll on professionaalsed päästjad üldjuhul randades ( kui muidugi on).  Seega on võimalik esmaabiandjaid motiveerida ennast ületama vaid nii, et istutada neisse eetiline sund ületamaks hirmu ja ebakindlust ning teha midagi nii rasket – alustada vajadusel elustamist ja kohe. Enamus kommetaariumi tatipritsidest on kahtlemata ise läbinud esmaabikoolituse, aga kui tänaval keegi kokku kukub, siis tulemuseks on paanikas inimeste kari, kes oskab põhiliselt nina nokkida ja kogu maailma süüdistada.  Seda kinnitab nukker statistika, mis tõdeb et Eestis alustab tavakodanik elustamist enne kiirabi haruharva ning võrdlus  Euroopa teiste riikide ning USA-ga ei kannata mingit kriitikat.  Nii tekkis õnnetusest kirjutavaid teateid lugedes  valus küsimus- kas need noored inimesed olid võimelised ületama oma hirmu ja ebakindlust ning tegema seda,  mida me õpetasime?

Meediasegaduse apoteoos

Alates esimestest teadetest oli tunne nagu oleksin sattunud nädalaid alkoholi tarvitanud inimese parelleeluniversumi. Noor tüdruk/ 42 aastane naine/ 48 aastane naine,  suri/ viidi haiglasse/ uppus/ sattus uppumisohtu,  elustati/ elustasid  töötajad/  elustasid kõrvalseisjad/ ei elustatud üldse, oli vee all 1 minut/ 5 minutit/ määramatu aja.

Eesti meedia ülevaade

Eesti meedia ülevaade

Pole siis ime, et veekeskus ei olnud võimeline üldse midagi kommenteerima. Delfi ja teised asjaomased võikollased kobrulehed vahetasid uudiseid nagu Eurolaulu saatejuht kostüüme gala ajal. Iga uus uudis üritas oma süüdistava sisuga väljaandele tuua uusi  klikke, rohkem raha, tekitada rohkem mõistusele allumatut animaalset viha.  Kuidas üldse oli võimalik, et  FB postitus maandus kohe alguses Delfi lehele? Aga selle pärast, et see ajakirjanike seltskond VARASTAB  häbitundeta kõike mida varastada annab.

Varastan palju jaksan

Varastan palju jaksan

Ma üldse ei kahtle, et tegu on varastamisega, kuna ka minult varastati 24 juunil  külmavereliselt. Andmekaitse ei tähenda  paljudele meie kobrulehtedele mitte kui midagi.  Tõesta! Aga, palun. Minu blogipostitus; avalik kiri EV presidendile, ilmus isiklikus blogis wordpress. com. Seega on tegemist minu intellektuaalse omandiga. Järgmisel päeval oli see copy paste  Päevalehes ja Delfis. Kas keegi helistas ja küsis autorilt luba? Oh, ei! Formaalselt küsis autori nõusolekut ainult Õhtuleht ja Eesti Ekspress. Teised väljaanded varastasid külma kõhuga.  OK, tegemist oli süütu postitusega ja kellegi elu ning saatus ohtu ei sattunud. Nüüd aga. Pealtvaataja, kes  oli Viimsi veekeskuses ning elas FB välja oma posttraumaatilist stressi, mis tähendab kinnisideed- KEEGI PEAB SÜÜDI OLEMA- kirjutas oma elamusest ning Delfi haistis verd, klikke ja kirgede kütmist ning paiskas välja olematu koguse järjest teisenevaid uudiseid ja teised ajalehed jätkasid järjest uute ja uute paljastustega. Üks teade käis teisele vastu, idioodi rolli sattus politsei, veekeskus ei suutnud kogu selles virrvarris üldse sõna sekka ütelda ja ega nende seisukohad ka kedagi ei huvitanud, sest meediale oli vaja verd, palju verd ning  sellega “tapeti” paljusid inimesi, kes üldse süüdi ei olnud.

Mis võis tegelikult juhtuda?

Katsuks siis ilma emotsioonideta analüüsida juhtunut.

Fakt, mida me teame, õnnetu naine,kes lillasse torusse läks, ei osanud ujuda. Teine fakt, tema abikaasa, kes juures viibis ei suutnud ( või ei üritanud)  teda  ümber veenda. Siit algab kurbade sündmuste jada.  Kes selles on süüdi? Mitte keegi.

Mis juhtus lillas torus? Tasub lugeda natuke kriminalistika ajalugu. Kahekümnenda sajandi alguses uppus mitu ühe mehe ( rikast) abikaasat õnnetul kombel vannis. Ei mingeid vägivallajälgi. Kopsud vett täis ja surm. Ühe kohtuuurija  süda ei jäänud rahule ning ta otsustas teha eksperimendi. Sportlik  noor inimene, superhea ujuja pandi vanni ja ootamatult haaras kohtuuurija tema jalgadest kinni ning tõmbas nii, et pea sattus vee alla. Napilt pidi  hea ujuja uppuma. Nii tabati mõrvar, aga paralleel praeguste sündmustega on kahtlaselt sarnane.  Kaks ajakirjanikust ” eksperti” ronisid kah torusse ja  kirjeldasid  ootamatut veetulva näkku.  Lisame sinna juurde olematu ujumisoskuse ja joonistubki välja tõenäoline stsenaarium. Seda kinnitab ka fakt, et  kannatanul oli kopsudes palju vett ehk tõenäoliselt oli ta  bassein maandudes teadvuseta ning hingas kohe vett sisse.

Kas toru on ohtlik?  Niivõrd, kuivõrd. Toru paigaldas firma, kes on sarnaseid moodustisi paigaldanud kogu Euroopas.  Ma ei kahtlegi, et kõik euronõuded olid täidetud.  Miks siis nii ekstreemne atraktsioon?  Aga see on ju nüüd ekstreemi puuduse alla kannatavas Euroopas tavaks.  Kas meie alpinistid ei teadnud, et mägedes on laviinid? Teadsid küll ja läksid ikka.  Kas teletornist  köiega laskumine on ohtlik? On küll, sest kõik mis inimeste tehtud võib katki minna ja inimesed võivad eksida, aga kliente tuli nagu raba ka peale soomlaste õnnetust. Kas  kõrghoonetelt langevarjuga allahüppamine on ohtlik? On küll, aga ikka harrastab märkimisväärne hulk inimesi seda ekstreemsporti. Proovi sa praegu kliente meelitada meetrise vesiliuga madalasse basseini.  Kas teistes veekeskuste upub inimesi? Upub küll, ka Euroopa suurtes veekeskustes.  Klientuur nõuab ekstreemsust, aga igasugune ekstreemsem meelelahutus toob endaga kaasa suurema riski.
Kes on süüdi? Kas alati peab keegi olema süüdi?

Basseinitöötaja ei jälginud piisavalt?  Just nimelt lilla toru juures oli valve, aga probleem, mida võimatu ette prognoosida oli, et läbi veekardina ei olnud suurt midagi näha. Ometigi vastas  kogu atratsioon euro nõuetele ning nii see veekeskusele üle ka anti. Kõik oli vastavalt juhistele korras ja vaevalt oleks kuskilt leida tegelikke numbreid, kui palju teistes veekeskustes samasugune toru ohvreid on nõudnud.  Esmaabikoolitajatele tundus  atraktsioonide ülevaatamisel just lilla toru kõige suurema riskiga paigana. Seetõttu sinna ka töötaja valvesse pandi.

Töötaja näppis jälgimise asemel telefoni? Tehkem katse. Jälgime tähelepanelikult langevat vett. Kui kaua suudab inimene oma tähelepanu fokusseerida? 30 min- 1 tund? Lisame juurde  pideva müra ja proovime uuesti.  Inimese võimetel on piirid. Kas saab natukenegi  ohtu vähendada? Jah, aga kindlasti mitte  täiendava inimese palkamisega sündmuskohale.  Abi võiks olla kaamerast, mis jälgib iga vette maanduvat külastajat. Monitori taha on soovitatav palgata kuulmispuudega inimene, sest nende tähelepanu ei haju kergelt ning seda tõestavad paljude maade politsei kogemused.  Kuulmispuudega inimesed avastavad jälgimiskaamerate monitori vaadates kordades enam kuritegusid kui  kuuljad töötajad.  Paraku, torusid paigaldav firma  ei teadnud või ei tahtnud võimalikust ohuallikast veekeskust informeerida. Kõik oli ju vastav nõuetele.  Kes on süüdi?  Taganjärele tarkus ei ole just parim tarkus.  Tundub, et  kõige olulisem tulipunkt on vette sukelduvate inimeste jälgimine. Sealt siis see nukker viivitus.

Elustamine?

Elustamine?

Mina isiklikult kartsin kõige enam, et noorukesed esmaabiandjad ei suuda koheselt elustama hakata. Ja, palun, mitte mingisugust hala ega kiunu. Kiirabiga olen käinud vähemalt kahes veekeskuses, kus esmaabiandjad läksid verest nii välja, et ei suutnud peale uppnu väljatoomist teha muud kui paanikas nina nokkida.  Ei mingit irooniat. Kõik need hädised kirujad peaksid häbenema ennast puu taha kui valavad tatti esmaabandjate peale.  Kui mitut inimest on elustanud need essu loopivad ajakirjanikud?  Tatti pritsivad  kommenteerijad? Esmaabikoolitusel on käidud? Noh, ja kuidas on?  Kogu selle meedia keerutuste taustal oli mul hirm ja mure, kas peavad nendel noortel inimestel vastu närvid, kas nad suudavad? Nad suutsid!! Kullaproovi  basseintöötajate tegevusele andis Tallinna kiirabi välijuhi tänukiri. Ei ole kuulnud, et midagi sellist oleks enne väljastatud. Liiatigi kui esmaabiandjad on konkurentide poolt koolitatud.  Never! Elustajad olid professionaalsed.  Keegi süüdistas, et elustajal värisesid käed. Häbi peaks olema, kõlupea. Ka arstil, eriti kui tema elukutseks ei ole  välimeditsiin või anestesioloogia, väriseksid nii käed kui ka jalad.  Külastajad tulid appi?  Nii see normaalsetes riikides käibki. Üksinda või ka kahekesi pikalt vastu ei pea. Inimesed tulid appi nagu see peabki olema.

Vihake kõiki, et meie saaksime rohkem klikke

Vihake kõiki, et meie saaksime rohkem klikke

Nüüd siis on vihkamise kampaania käivitunud. Järgmisel nädalal saame me ilmselt ikka lugeda ajulagedaid üllitisi. Ikka veel otsib meedia süüdlasi ja tänulik lugeja neelab portsukaupa seda surmavat mürki.  Meediat ei huvita, mis saab nendest tublidest elustajatest, veekeskuse töötajatest.  Meedia ja lugejad on targemad kui Tallinna kiirabi välijuht ja nii tapetakse jätkuvalt laulurästaid.  Loobitakse kive inimeste peale,  kes tegid ebainimlikult palju, et päästa. No ei saanud veekeskuse töötajad aimata fataalset  ohtu, kui atraktsioone paigaldav firma kinnitas, et kõik on parimas korras. Tegelikult, palju teadis see firmagi võimalikest ohvritest teistes veekeskustes.  Õnnetu naine on surnud, aga meil on tarvis enam verd. Praegu tapetakse Viimsi veekeskuse töötajaid, ilma häbenemata ja külmavereliselt. Vähe sellest, ka mind üritati selle vihkamise mootori ette rakendada. Ei lähe läbi, verejanulised  meediaelukad!

Minu sümpaatia kuulub veekeskuse töötajatele, noortele lihtsatele, suure südamega inimestele, kes ületasid iseenda ja asusid tegutsema ning elustasid nii, et professionaalsed elustajad imetlesid nende  tegevust! Te ületasite oma hirmu ja ebakindluse ning olete pälvinud minu suurima austuse ning tänulikkuse.

Kummardan Teie ees

Kummardan Teie ees

Kummardan Teie ees ja hoian kõrgel lampi, et valgustada Teie teed!

14 thoughts on “Ei tohi tappa laulurästast! Viimsi veekeskuse õnnetuse ainetel.

  1. Oeh jah. Mingi mõttetu kiidulaul käib. Endal ei näe mitte ükski asutus süüd. Kõige rohkem meeldib su väide, justkui veekeskus ei oska kommenteerida ja kõik hüppasid kraesse jne…

    Veekeskus andis üsna ruttu kommentaari. Väites, et nende töötajad ei teinud ühtegi viha, nad käitusid proffessionaalselt ja siis jahus pikalt normidest ja kõigest muust. Siis ütles et naine oli vee all maksimum 1 minut ja 50 sekundit.

    Tegelikult ei käitunud päästjad nii nagu oleks pidanud. Nad käitusid täpselt nii nagu käituks ükskõik milline teine inimene. Üritades elustada- tehes seda valesti. See oleks aga sama kui arst ei oskaks ravida või jahimees püssi lasta. Nemad olid aga sinna tööle võetud turvalisuse tagamiseks või istumiseks?

    Naise ujumisoskus oli tõenäoliselt kehva aga ega ta loll pole et 1,8m vette hüppab. Järelikult ujus piisavalt hästi, et vee peal püsida. Torus sõites pole vahet, kas oskad ujuda või mitte aga tõenäoliselt sealt näkku pritsev vesi sai saatuslikuks. Vette kukkudes polnud tal enam õhku. Siin poleks aidanud ka ujumisoskus. Kui inimene upub siis ta suudaks ju veel seal vees karata ja ääreni kõndida.

    Kahest poisist üks oleks võinud valvata ja teine silmi puhata. See aeg ei olnud 1 minut vaid 5, mis on päris pikk aeg. Kui poleks olnud külastajaid siis kaua ta oleks seal vees hulpinud?

    Selleasemel, töötajaid ennast taevani kiidavad võiksid nentida, et vähemalt 5 minutit puudus selles keskuses turvalisus selle toru ümbruses.

    • Ja mitu inimest Teie isiklikult edukalt olete elustanud? Muuseas, kogu meie elu on ebaturvaline. Bussid on ebaturvalised, benji hüpped on ebaturvalised-
      . Ma olen elustanud 4 aastast last, kes uppus 20 cm vette. Lennukid kukuvad alla, rongid sõidavad rööbastelt välja.

      • Kas mina töötan vetelpäästjana? Ma ei oska ka täpsust lasta- ma ei ole ka jahimees
        Või kuidasiganes nad end nimetavad. Mina ei väida, et naisel polnud süüd. Ma taunin ettevõtte käitumist, kui nad end süüst puhtaks pesevad.

      • elustamine ei ole vetelpäästjate pärusmaa. See on iga kodaniku aukohust. Muuseas 65 % elustamistest toimub kannatanu kodus ja potentsiaalne elustaja on naine oma meest ja lapsed oma vanemaid

      • Aga, palun. Alustame siis otsat peale. Meie koolitajatele näidati veekeskust siis kui see veel avatud polnud. Torud koos spetsifikatsioonidega olid aga üle antud. Vesi oli basseinides sees, aga see veekardin, mis hiljem mängis olulist rolli veel ei toiminud. Meie koolitajad ei olnud ega ole veekeskuse töötajad vaid erakorralise meditsiini meedikud. Kõik spetsifikatsioonid kirjeldasid atraktsioone kui ohutuid teatud piirangutega. Ometigi oli meie koolitajate meelest kõige kõrgema riskiga kohaks see õnnetu lilla toru maandumispaik ja sinna soovitasid nad panna inimese. Kuni veekardin ei toiminud, tundus et maandumine on piisavalt täpselt näha. Paraku, hiljem kui õnnetus käes selgus, et läbi veekardina ei olnud eriti midagi näha. Mingitest kaameratest ega riskianalüüsidest ei olnud atraktsioonide spetsifikatsioonides juttugi. Kõik pidada olema viimase peal turvalina nagi igal pool meie palavalt armastatud EL. Koolitustel sai ometigi mängitus läbi mitu kord võimalik uppumise stsenaarium. Kaks töötajat- Üks toob välja, kontrollib elusignaalide olemasolu või puudumise ja alustab pidevat kaudset massaaži nagu euro elustamisalgoritm ette näeb, teine kutsub abi ja liitub, võtab elustamikomplekti, sealt elustamiskile ja alustab kunstliku hingamisega. Samuti toimuvad tsüklite vahel rollide vahetused nagu ka kiirabide elustamise korral. Seda sai läbitehtud kümneid kordi. Tehniliselt oli asi selge, aga asi ei ole vaid tehnikas. Üks asi on manneken, hoopis teine on inimkeha. On vaja palju enam kui kuiva tehnikat, et seda tegelikult teha. Ma ei taha kurja karja kutsuda, aga katsu natukenagi mõista, mida see kõik 16 tundi esmaabikoolitust läbinud inimesele tähendab. Kasvõi selline mõtteeksperiment ( annaks taevas, et sul poleks midag nik ränka kogeda). Sinu isa läheb öösel vetsu ja järsku sa kuuled, et koridoris käin mürts. Sa näed oma isa lamamas põrandal, kprisemas, näost sinine. Ta on kliinilises surmas, iga sekund hävinevad miljonid ajurakud. Autojuhina on sul 16 t esmaabikoolitust tehtud. Isa on pikali, tee midagi!! Üldjuhul ei tehta Eestimaal tavakodanike poolt midagi, lihtsalt oodatakse kiirabi ja 5 min pärast on ajurakud surnud. Tagasi saab vaid ilma ajuta keha. 5 minuti jooksul hetkest kui inimene maha kukub ei jõua kohale ükski kiirabi. Viimsis oli kiirabi saabumisaeg 15 minutit. Kui keegi poleks midagi teinud, oleks tagasi saadud ka südametööd. BLS- tavakodanike elustamine enne kiirabi on võtmeküsimus arenenud riikide elude päästmises. 15 minutit kahele inimesele on raudselt ülejõukäiv. Mujal riikides on see reegel. Seekord toimis asi ja Viimis ja külastajad liitusid elustamistiimiga. BLS basic life support on inimeseks olemise kõrgtase. Nagu nüüd videodelt selgus, kõik elustamise lõigud- väljatoomine, elusignaalide kontrollimine, algne pidev massaaž ja kunstliku hingamise lisandumine toimis nii nagu kellavärk. Mida näeb kiirabi tavaliselt? Oh ,jah, olen minagi käinud värskelt uppunud või äkksurma saanud inimese juures, kus suur grupp inimesi toetas majaseina ja ootas kiirabi. Mul ei ole alust kahelda, et Tallinna kiirabi välijuht nägi midagi sellist, mida ta varem näinud ei olnud. Usu, kuna koolitajad ei olnud tema tsunftist, oleks ta meelsamini esmaabiandjate tegutsemise pihuks ja põrmuks teinud. Poistetegevus oli isega vett ja vilet näinud kiirabitöötajale midagi unikaalset. Aga mida siis need noored poisid tegid? Tuvastasid surma ehk elustamisvajaduse ja alustasid kohe massaažiga vastavalt euroopa lahgoritmile, millele järgned nõuetekohane kunstlik hingamine. Nendega moodustasid tiimi hoolivad külastajad ja kõik toimis nii nagu see peakski toimima. Jah, üks asi jääb kripeldama. Kas tõesti ja miks ei olnud paigadusega kaasnevates dokumentides sõnagi soovitatavast poolveealusests kaamerast, mis oleks pidanud fikseerima maandumiskohta. Ometigi on ju neid torusid tootja poolt katsetatud, mõõdetud lõppkiirust jne. Ostja ei tarvitse ohtu aimata, aga tootja/ katsetaja peaks omama piisavalt infot. Lihtsalt kõik on ohjeen mukaan ja sellega on OK.

      • Mina räägin aiast ja sina aiaaugust. Fakt on see, et need kaks poissi kes pidid valvama ohutuse eest ei teinud oma tööd vähemalt 4-5 minutit. Tunnistajate sõnul ei osanud nad ka elustada. Mitte ei jõudnud vaid ei OSANUD. Kui sa ei näe, mis toimub teisel pool veekardinat, mine patrulli mujal. Miks seal siis üldse istuda? Kiita sai tõenäoliselt see viimane noormees, kes tunnistajate sõnul oskas tõesti olukorraga hakkama saada. Mina vaidlen vastu veepargi esindaja sõnadele, et töötajad käitusid professionaalselt.

    • Tõenäoliselt ujus piisavalt hästi? Abikaasa on välja öelnud meedias, et naine ei osanud ujuda. Nii lihtne see ongi. Ma oskan ujuda, aga endale üle pea vette ei lähe, sest pole oma oskustes nii kindel. Sellisesse torusse ka ei roni.
      Oma oskuste adekvaatse hindamisega on meil tõsised probleemid ja kui midagi juhtub, on kõik teised süüdi. Purjuspäi sõitmised – politsei süüdi, valitsus süüdi, et seadused karmimad pole jne. Vägistamised – mis see tüdruk siis kandis nii lühikest seelikut vms.
      Suur aitäh antud postituse eest. Lugesin ka neid uudiseid ja hoidsin peast kinni. Parim kommentaar oli veel see, et kui ma olen maksnud, siis peavadki teised vastutama selle eest, et eluga välja tulen. Maksan langevarjuhüppe eest, rikun ohutusnõudeid ja siis nõuan, et pean ellu ka jääma. Pole kaua aega tagasi, kui üks väike laps uppus mängumaa basseini – esmajoones peab ikka ju pere ise hoolitsema omade eest (eriti, kui nad nii hästi ise hakkama ei saa) ja siis saab alles eeldada, et võõramad jälgivad.
      Naisest on siiralt kahju. Perest on kahju. Kaastunne 😦

    • Mille alusel sa ütled, et päästjad ei käitunud õigesti – tunnistajate ütluste põhjal? Samas kui videode põhjal ütleb kiirabi välijuht, et käituti harukordselt hästi. Kumb on professionaalsem hindamaks elustamise õigsust kas suvaline a la mina kellel on esmaabikoolitus 10 aastat tagasi läbitud või kiirabi välijuht? Kui siit loost mingit süüdlast üldse tahta otsida, siis võiks olla see mingi institutsioon kes sellistele atraktsioonidele kasutusluba annavad. Samas, tegemist on ilmselt suurendatud riskiga atraktsiooniga ja iga päev lastakse taolistest torudest Eestis alla mitutuhat korda. Aastaga koguneb neid juba miljon või rohkem. 1 juhus miljonist… kõiki halbu juhuste kokkulangevusi ei ole võimalik kahjuks vältida.

      • Kuna inimene oli vee all 5 minutit ja vähemalt 5 inimest väidavad, et päästjad ei osanud tegutseda (va viimane, kes tuli hiljem) siis alustati kriminaalasja füüsilise isiku vastu ja samal ajal uuritakse juriidilise isiku poolt. Kaameras on näha askeldamist ja “külastajad aitavad”, videos ei ole kuulda heli kuidas külastaja võtab oskamatuse tõttu elustamise üle. Üks külastajatest oli arst, kes hindas et esimene noormees ei tee oma tööd õigesti. Hilisemat meest, kes tuli kiitis ta väga.

  2. Tere! Soovin Teie arvamuslugu kasutada meediatunnis teema juures, kuidas meedia manipuleerib inimestega. Kas see on ok? Lugupidamisega
    Marju Mändmaa

  3. Kogu seda teemat lugedes tekkis hetkel üksainus mõte – inimesed, kes te siin nõuate hoiatavaid silte igal sammul ja igal pool – kas teil endal puudub igasugune ajutegevus? Ma ei oska ujuda, aga ma loomulikult lähen basseini ja loomulikult ronin ka mingisse lillasse torusse ???????? Ma ei oska autot juhtida, aga ma lähen näiteks vigursõitu tegema, mida veel ????? Lp. Mare, ma ei saa aru ( imetlen ja kadestan) , kuidas Te suudate seda saasta siin veel nii rahulikult selgitada ja kommenteerida…. Minul täiesti kõrvalseisjana on juba vererõhk laes! Ja selgitus tibi katrihelenale on küll täielik ajaraisk, kui ta on kord paika pannud, kes on loos süüdi, siis nii jääb.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s