Tänane päev riigikogus. Kõik looritatud ilustatud valed on mahakistud. Rahva ees seisab tõde oma alastuses. Mee mokale määrimise aeg on otsas, 2/3 riigikogust on otsustanud. Koolitatud, kalgi hingega julmurid sülitavad kõrge kaarega nii saalis istuvatele opositsioonis olevatele rahvaasemikele kui siristavad kõrge joaga 75% Eestimaa inimestele pähe. Hästi treenitud südametunnistusega puuslikud sõidavad oma esindustasude eest liisitud luksusmaasturitega pärast tööpäeva mõnda nooblimasse restorani ning rüüpavad šampust, mille pudeli hind võrdub lasteaiaõpetaja kuupalgaga ning õnnitlevad üksteist eduka tööpäeva lõpu puhul- UHKE EESTI ÜLE!!
Võtame siis tänase päeva Zeusi pikselöögid Olümpose mäelt veel kord kokku ning võrdleme neid eemiste kuude roosamullilise uduga:
- Me võtame vastu kvoodi alusel 200 põgenikku- VALE
- Me võtme vastu 300 põgenikku aastas- VALE
- Me võtame vastu 500 põgenikku aastas- VALE
- Me võtame kvoodivabalt vastu kõik need keda mamma Merkel kaaskonnaga suvatseb meile saata- ÕIGE
- Me võtame vastu ainult kristlasi- VALE
- Me võtame vastu ainult perekondi- VALE
- Meile mahuvad lahedalt ära nii taarausulised, kristlased, muhameedlased ( minu lisa: ka ISISE võitlejad)-ÕIGE
Lisame juurde need valed, millest täna riigikogu saalis ei räägitud:
- Me oleme pagulaste vastuvõtmiseks valmis – VALE. Me ei suutnud Donetskist tulnud perekonnale Vaos poole aasta jooksull õpetada rohkem eesti keelt kui 2 ( loe: kaks) tundi ning sedagi pidi muu töö kõrvalt tegema sotsiaaltöötaja ja mitte keeleõpetaja, kuigi vene ja isegi ukraina keele õpetajaid on meil jalaga segada võrreldes araabia keele õpetajatega. Vaos ei suudetud kooli minevale lapsele isegi miinimumtasemel õpetada eesti keelt ning lükati see rõõmsalt õpetajatele, kes õnnetu umbkeelse lapsega tavakoolis nüüd lisatunde teevad, saamata kaheldamatult sentigi lisatasu.
- Meil on pagulastele ruumid olemas- VALE. Need ruumid on vaimupuudega inimeste hooldekodud, kuhu AS Hoolekandeteenused need pagulased majutab, loopides õnnetud puudeinimesed järjekordsetesse kombinaatidesse, mille remontimiseks puudub raha ja tahtmine.
Võiks seda loetelu jätkata veel pikalt, aga see pole tänase postituse teema. Täna võtame arutluse alla küsimuse, kuidas ja miks Eesti valitsus ja tema tööandja- rahvas elavad absuluutselt paraleeluniversumis. Miks nad meid maha on jätnud?? Nagu kõik eelnedavad postitused, ei pretendeeri autor mitte õigele arvamusele. Mäletate küll, et meil valitseb kaks arvamust: valitsuse e. õige ja kõigi teiste e. vale arvamus. Siiski pakun loogilist ning kahtlemata iroonilist analüüsi, kuidas asjad nii kaugele on arenenud.
Usun, et kõik need, kelle mälu nii kaugele ulatub, mäletavad, et 25 aastat tagasi lauluväljakul oli Eesti valitsusel maksimaalne rahva mandaat. Me andestasime oma juhtidele pea kõik- Indrek Toomele tema partelise tegevuse, pea kõigile rahvasaadikutele punamineviku. Me usaldasime ja olime nõus ka kartulikoori sööma. 25 aastat on möödas, Osa meist sööb siiani kartulikoori, suur hulk teenib perele leiba võõral maal, paljud on lootuse kaotanult surnud vara, liiga vara, aga usaldusest pole järel midagi. Pea 35% inimestest ei üritagi valimistel oma häält kuuldavale tuua, paljud on kibestunud, täis tigedust ning vimma. Mis on juhtunud?
AKSIOOM: VÕIM KORRUPEERIB NING ABSOLUUTNE VÕIM KORRUPEERIB ABSOLUUTSELT.
Selle loodusseaduse vastu ei saa ükski riik ega ühiskond, paiknegu see Aafrikas, Ameerikas või meie palavalt armastatud Euroopas. Selleks, et korruptsiooni kõikelämmatavat mõju vähendada, on äärmiselt vajalik, et võim vahetuks soovitatavalt iga 4-5, maksimaalselt 8 aasta järel. Uus erakond võimul lõhub vanad korruptiivsed sidemed ning kui lisada veel juurde normaalne kontrolliv ning toimiv kodanikuühiskond, on võimalik võimu võõrandumist rahvast edukalt ennetada ning korruptsiooni ohjeldada. Vat siia ongi meie koer maetud. Ilustamata võime tõdeda, et riigis on elu kõik need 25 aastat käinud RE taktikepi järgi, Sama lugu Tallinnaga, väikeste pausidega on Tallinnas võim olnud KE kätes. Kaks suurt erakonda, paraku ühe tagumiku kaks kanni, Pärast raevukat võimuvõitlust kõigil tasanditel, on nad jaganud ära sisuliselt kogu võimu. Rahvas? Aa keda see kotib? Kummalgi erakonnal oli ja on kindel strateegia- RE on teinud panuse Brüsseli isandatele, KE on ilmselt algselt üritanud U.K Kekkoneni strateegiat, kuid seejärel panustanud nii vaesemale osale rahvast kui ka ” vene kaardile”. Kõik teised erakonnad on olnud sisuliselt puudli rollis e. ükskõik kumma suurega on nad liitunud, ikka on tulemuseks reitingu langus ja kannupoisi väärikas amet. Kusjuures, ebameeldivused ning eksimused on sujuvalt mängitud nende kontole.
STATUS QUO EHK VÕIMU KIVISTUMINE.
Normaalses ühiskonnas peaks võim liikuma erinevatele erakondadele, aga kas see valitsejatele meeldib? Oi, ei, kus sa sellega. Nemad sooviksid valitseda igavesti. Nii kasutavadki valitsejad üldtunnustatud strateegiat- säilitada saavutatud positsioon. Võim kivistub. Kuidas?
- Vastuvõetud valimisseadus, mis võimaldab “õige” erakonna riigikogusse kandideerijal saada sisse pea olematu häältesaagiga, ” vale” erakonna kandidaat ei saa sisse ka 2000 häältega.
- Meedia muutmine läbi nõukogude või perekondlike suhete valitsevate erakondade hääletoruks ning peamanipulaatoriks ( loe ka:Ulrich Beck ” Riskiühiskond” https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?25703)
- Läbi firmade nõukogude politiseerimise tagada endale pidev rahavoog ning toetus- Tallinna Sadam jne.
- Politiseerida omavalitsuste juhid ning muuta nad ( euroraha toel) vastuvaidlematuteks käsutäitjateks
Ikka vastavalt oma võimalustele- miljonid sadamast RE kontorisse ja kümned tuhanded Tallinna usaldusasutustest KE kaukasse.
Rahvas? Aga keda see kotib. Lollid ju ikka usuvad. Hirmuta vähe vene ohu või Savisaarega, küll ajaloolise mäluga koormatud jobukakud ikka usuvad.
VÕIMU BETONEERUMINE
Mul oli hiljuti südantsoendav kohtumine inimesega, kelle nime ma jätan enda teada, kuid kes on olnud Eestis enamike IT lahenduste sünni juures. Vähe sellest, välismaal on ta töötanud tippspetsialistina maailma firmade tarkvaraarenduses. Muuseas, ei kuulu ühtegi erakonda. Eelviimaste valimiste eel ootas ta audientsi riigikogu kabineti ees koridoris ja tahtmatult kuulis meie tipppoliitikute arutlusi järgmise riigikogu koosseisu kohta. Juba jagati kohtigi ning see toimus kuu enne valimisi. Pärast kontrollis ta huvi pärast üle- kõik pidas täpselt paika. Rahvas/ valijad mängisid ainult statisti rolli. Seega:
- Broilerkonna riskivaba pääs järgmistele hedonismi mudamängudele e. riigikogu koosseisu.
- e- valimised. Jah, mul olid kahtlused ju ennegi, sest vaata kuidas tahad, valimid ju erinesid, aga kuidagi ei ole võimalik nii suur erinevus, eriti teatavatel noortel kandideerijatel elektroonilise ja paberhääletamise vahel. Küsida ei olnud kelleltki. Nüüd oli. Küsisin väga tagasihoidlikult: “Sa ei pea vastama kui ei sobi, aga tahaksin kangesti teada. Kuivõrd mõjutab patsiga poiss serveris valimistulemusi? Luban, et ei avalikusta su nime.”. Vastus oli konkreetne ja kiire. “Nii palju kui patsiga poisile selle eest makstakse.”.
- Sinisilmsete maailmaparandajate nilbe ärakasutamine. Sellega hiilgavad kõik praegused ning eelmised võimuerakonnad. Valimiste eel on vaja uusi nägusid, konkurentide juurest on vaja tõmmata elujõulisi tegelasi, lubades kasvõi Kuu sarvedega alla tuua…. ja nad siis pärast kasutamist prügikasti heita. Mooramees toob hääled, täidab tagatubade marjonettnukujuhtide eesmärgid ja siis on ta oma töö teinud. Sama kehtib ka sinisilmsete maailmaparandajatega- televisioonitöötajad, meediategelased, näitlejad, sportlased, arstid. Meenutagem: K. Mand, N Kalikova, E Nool, A. Samost jpt. Konkureerivast erakonnast ülemeelitatud tegelased kaovad olematusse- A.Riisalu, V. Savisaar-Toomast, E-N Gross jpt. Sama saatus ootab teidki, kulla M,Aunaste, T.Talve, T. Kangro……. Te olete vaid mänguasjad poliittehnoloogide kätes.
- Probleemivaba rahva arvamuse ignoreerimine. Võim on nii kindel, et rahva enamuse arvamus ei ole absoluutselt tähtis. Alati saab ju privatiseeritud neljanda võimu ehk meedia abiga rahulolematutele jalahoobiga näkku lajatada. Kõik on ostetav ja müüdav. Kõik on manipuleeritav, Lisaks, kui korrata valet miljon korda, muutub see massi jaoks tõeks. Eesti rahvas tõmbab taas küüru selga ja teenib edasi. Kui aga rahulolematus kasvab, võib liigselt kuumi päid jääkeldris jahutada.
Jah, süsteem töötas laitmatult….. kuni viimaste valimisteni. Siis aga ilmnesid häired. Üpriski etteprognoosimatud. Paraku häirivad need mõnevõrra seltsielu kohalikul paradiisisaarel aadressil: Tallinn Lossi plats 1.
Kust need “porikärbsed” tulid ning kuidas nende vastu võideldakse, juba järgmises postituses. Kirjutamiseni.
Ps: Meenutan, poliitikahuvilised inimesed võivad FB teksti jagada julgelt, aga postituse kopeerimine avalik- õiguslik meedia poolt ilma autori nõusolekuta on vargus!
One thought on “Päeval, mil nad taas meid reetsid e. võimu anatoomia.”